Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Multikultuurse maailma “võlud”: sõjaroimar seadis ennast sisse “sallivas” Soomes

-
03.02.2021
Kahtlusalusest sõjaroimarist 2001. aastal tehtud foto (Scanpix)

Alljärgneva loo üheks peamiseks õppetunniks on see, kuidas massimigratsiooni soodustamisega avatakse Euroopasse tee ka inimestele, kes ei vääri isegi mitte inimeseks nimetamist – sõjaroimaritele.

Soomes Tamperes algab kolmapäeval kohtuprotsess Sierra Leone päritolu sõjapealiku üle, keda süüdistatakse Libeeria kodusõja ajal kordasaadetud sõjakuritegudes.

Alates 2008. aastast Soomes elavat 51-aastast Gibril Massaquoid süüdistatakse mõrvades, rasketes sõjakuritegudes ja rasketes inimsusevastastes kuritegudes. Ta ilmub Tampere Pirkanmaa ringkonnakohtu ette. Kuriteod leidsid aset Libeeria kodusõja ajal aastatel 1999-2003.

Paljude tunnistajate sõnul käskis mees oma alluvuses olevail sõduritel tappa tsiviilisikuid ja hukkas neid ka ise. Üks tunnistajaist, 33-aastane mees, ütles, et nägi Massaquoid ka kannibalismiga tegelevat. Tema sõnul sõid võitlejad iga päev inimliha. Tunnistaja tundis Massaquoi ära KRP esitatud foto põhjal.

“Ülekuulatud tsiviilisik rääkis, et nad (sõdurid) tapsid inimesi nagu kärbseid ja nägi Gibril Massaquoid söömas inimliha,” seisab KRP ülekuulamismaterjalides.

Palju metsikusi pandi toime Kamatahu Hassala nimelises külas. Prokuröri sõnul tõid võitlejad külla tsiviilisikuid, kes pandi Massaquoi korraldusel kinni majadesse, mis seejärel põlema süüdati. Lisaks suleti umbes kümme last küla keskel asuvasse kööki, mis samuti Massaquoi käsul maha põletati, teatas prokurör.

Külas elanud, praeguseks 30-aastase mehe sõnul tõid RUF-i võitlejat Belahunist ja teistest küladest inimesi Kamatahu Hassalasse. Tunnistaja kinnitas KRP-le, et tsiviilisikuid tapeti külas eri viisil, muu hulgas põletades.

Juhtunu ajal vaid varases murdeeas olnud tunnistaja ütles, et nägi ka, kuidas seitse alasti naist kinni seoti  ja kööki viidi. Koidikul läks ta koos teiste inimestega seda maja vaatama ning nad leidsid sealt surnukehad. Tunnistaja sõnul olid laibad alasti ja kinni seotud. Osal ohvitest olid laskehaavad ning osal kõrid läbi lõigatud. Prokuröri sõnul olid Massaquoi ja tema võitlejad naised kõigepealt vägistanud ja seejärel tapnud.

“Sama päeval andis ta (Massaquoi) korralduse põletada maja, kus need inimesed olid. Sõdurid piirasid maja ümber ja süütasid selle põlema. Majast keegi välja ei tulnud. Kui komandör andis käsu, siis sõdurid ei kõhelnud, vaid tegutsesid kiiresti,” kirjeldas mees eeluurimismaterjalides.

Ka praegu 37-aastane tunnistaja ütles, et nägi inimeste põletamist majades. Tema sõnul andis süütamiskäsu Massaquoi, keda kutsutakse paljude tunnistajate lugudes ka Angel Gabrieliks (ingel Gabriel). “Komandör Angel seisis maja ees, lõi endale vastu rinda ja ütles: “Ma olen ingel, kellega pead kohtuma enne jumalat”,” kirjeldas mees.

Massaquoi eitab süüd ning kaitsjate väitel ei viibinud ta üldse väidetavate kuritegude ajal Libeerias.

Kohus suundub veebruari keskel edasi Libeeriasse ja naaberriiki Sierra Leonesse, et kuulata kuni 80 tunnistaja ütlused ja külastada kohti, kus väidetavad kuriteod Massaquoi korraldusel aset leidsid.

Teda võib oodata eluaegne vangistus, mis Soome puhul tähendab keskmiselt 14 aastat trellide taga. Kohtuotsust on oodata septembris.

Prokuröride sõnul oli Massaquoi kõrgel ja mõjukal positsioonil rühmituses Revolutsiooniline Ühisrinne (RUF), mis võitles Libeeria presidendi Charles Taylori toetajana.

Kahtlusalust (51) teatakse ka hüüdnime Ingel Gabriel järgi. Mees peeti kinni mullu märtsis Tamperes.

Libeeria hukkus kahes järjestikuses kodusõjas, mis said alguse 1989. aastal ja lõppesid 2003. aastal, 250 000 inimest.

Seni on oma rolli eest relvakonfliktis karistuse saanud vaid käputäis inimesi. Endine Libeeria sõjapealik, hiljem president Charles Taylor vangistati 2012. aastal sõjakuritegude eest Sierra Leones, aga mitte enda riigis.

Selliseid juhtumeid on Lääne-Euroopas arvukalt – näiteks tundis üks Islamiriigis seksiorjana hoitud jeziidi naine oma piinaja ära Saksamaale saabunud pagulaste seas, kusjuures kogu lugu lõppes naise naasmisega kodumaale, kus tal tundus kurdide kontrollitaval alal ohutum olevat kui poliitkorrektsel Saksamaal. (AFP-STT-BNS-UU)