30.05.2018
Sarja “Roseanne” staarile Roseanne Barrile sai hukatuslikuks poliitkorrektsuse eiramine.
Lääne ühiskonnas on kombeks kõiki avaliku elu tegelasi, kes eksivad poliitkorrektsuse reeglite vastu, avalikult häbistada ja sundida neid kogu ühiskonna ees vabandama, kuid vahel minnakse veelgi suuremate absurdusteni, nagu saatesarja hävitamine.
Nimelt teatas USA telekanal ABC ülipopulaarse telesarja “Roseanne” lõpetamisest pärast seda, kui selle täht Roseanne Barr tegi suhtlusvõrgustikus Twitter nalja ekspresidendi Barack Obama abi Valerie Jarretti üle, vahendab ERR.
“Jarrett on nagu Moslemivennaskond ja “Ahvide planeet ” oleksid saanud lapse,” kirjutas teletäht suhtlusvõrgustikus. Sarja tootev meelelahutusfirma ABC Entertainment liigitas nalja rassistlikuks ja tühistas koheselt kogu sarja. Ettevõtte avalduses nimetati nalja muu hulgas kohutavaks ja vastumeelseks, mis on vastuolus firma väärtustega.
Barr kahetses hiljem Twitteris oma postitust ja nimetas seda halvaks naljaks. “Palun andeks Valerie Jarretilt ja kõikidelt ameeriklastelt. Kahetsen oma halba nalja tema poliitika ja välimuse kohta. Oleksin pidanud teadma paremini,” märkis Barr.
Selliseid juhtumeid on tohutult palju, kus inimesed räägivad südamest, kuid peavad poliitkorrektse avalikkuse ees oma sõnu sööma.
Jaanuaris ründas Prantsuse näitlejanna Catherine Deneuve avalikus kirjas feministlikke sotsiaalmeediakampaaniaid nagu #MeToo ja selle prantsuse analoogi #Balancetonporc, süüdistades neid ahistamisskandaalidest põhjustatud uuspuritaanluses, ning väites, et meestele peab jääma vabadus naistele külge lüüa. See juhtus aktsiooni käigus, kus sadakond Prantsuse naiskirjanikku, -näitlejat, -muusikut ja -teadlast mõistis avalikus kirjas hukka pealekaebamiste laine.
Kiri vihastas välja mitmed feministlikud aktivistid, kes väitsid, et sõnavõtt vähendas seksuaalkuritegude avalikustamise tähtsust. “Ma austan kõiki nende jubedate tegude ohvreid, kes võisid end Le Mondes avaldatud kirja tõttu rünnatuna tunda. Ma vabandan nende ja ainult nende inimeste ees,” ütles Deneuve seepeale Prantsuse väljaandele Liberation, taganemata siiski väitest, et meestele ei tohiks keelata naiste võrgutamist.
Lääne vasakliberaalses ühiskonnas on kõikvõimalikud soo-, võrdsus- ja inimõiguslased saanud sedavõrd suure mõju, et nad võivad hävitada mistahes inimesed karjääri ja koguni elu. Ilmselt just seetõttu annavadki poliitiliselt mittekorrektseid avaldusi teinud inimesed nii lihtsalt järele. Siit tekib küsimus — miks siis üldse sõna võtta, kui sellega antakse marksistidele võimaluse enda võimu näidata?
Selline areng on ennast sisse söönud ka Eesti ühiskonda, mida näitas feministlike sotside võimas, kuid poliitilistel põhjustel luhtunud rünnak justiitsminister Urmas Reinsalu vastu. Minister vabandas samuti, kuid see ei hoidnud teda avaliku lintšimise eest. Selliste juhtumite puhul vasakliberaalid tegelikult ei soovigi siirast vabandust, vaid tingimusteta ristilöömist.
Tegu on neomarksistide taktikaga, kus neile ebameeldivad või ohtlikud inimesed hävitatakse kõigepealt ühiskondlikul tasemel, millele järgneb põrmustamine seaduste jõudu rakendades. Üldjuhul pole sellised juhtumid tingitud kellegi õiguste kaitsmisest, vaid verejanust. Selle taustal võikski küsida — miks on vaja vabandada mõtete eest, mis tulevad südamest, eriti veel kui vabanduse nõudmise taga on poliitideoloogiad?