Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Oktoobrikuised Kanada valimised näitavad, kas „feminist“ Justin Trudeau kustuma hakkav tähelelend lõpeb prantsatusega

-
14.09.2019
Kanada peaminister Justin Trudeau poseerimas oma toetajatega.
© Scanpix

Kanadas seisavad 21. oktoobril ees üldvalimised. Pikalt suurt populaarsust nautinud ultraliberaalne Kanada peaminister Justin Trudeau ei pruugi aga seekord valimiste soosikuks osutuda.

Die Welt kirjutab, et konservatiivne peaministri kandidaat Andrew Scheer kogub jõudsalt populaarsust, millele aitab kaasa ka tõsiasi, et väga paljud kanadalased on Justin Trudeau’s pettunud.

Scheeri sõnul ei saa Trudeau’d usaldada. Tema väitel alustas Trudeau rahvale valetamisega juba neli aastat tagasi, eelmise valimiskampaania ajal. Keskklassile antud lubaduste täitmise asemel tõstis peaminister 80% makse. Vastutustundlikkuse ja läbipaistvuse asemel rikkus ta viimase nelja aasta jooksul korduvalt eetikareegleid, tasakaalus eelarve asemel ähvardab eelarvedefitsiit vähendada rahastust sotsiaalkindlustusele ja haridusele.

40-aastane Andrew Scheer on Kanada konservatiivse partei juht ja parlamendi opositsiooni liider. Tema võimalused valimiste võitmiseks on üsna suured. Üheks oluliseks aspektiks siin on aasta alguses Kanadat raputanud altkäemaksuskandaal, millesse olid väidetavalt segatud ka valitsuseliikmeid ja mille tõttu astusid tagasi nii rahandus- kui ka justiitsminister.

Nimelt süüdistati Québecis asuvat rahvusvahelist ehitusfirmat aastatel 2001 kuni 2011 altkäemaksu andmises Liibüa diktaatori Muammar Gaddafi valitsusele. Kanada justiitsminister Jody Wilson-Raybould väitis aga selle aasta veebruaris, et Trudeau, üks tema minister ja mitu peaministri nõunikku avaldasid talle ehitusfirmat puudutavasse kriminaalmenetlusse sekkumiseks sobimatut survet. Trudeau on neid süüdistusi eitanud, ent skandaal kahjustas tugevalt Trudeau usaldusväärsust.

Kuid 36 miljoni elanikuga Kanadas ei ole Trudeau mainet kahjustanud mitte ainult altkäemaksuskandaal. Montreali ülikooli poliitikateaduste dotsendi Raoul Gebert’i sõnul ei kannata mingit kriitikat ka see, kuidas Trudeau kohtles nii oma rahandus- kui ka justiitsministrit, kes mõlemad on naissoost. Gebert’i sõnul hävitas Trudeau mõlema naispoliitiku fraktsioonist ja liberaalide parteist välja viskamisega oma maine emantsipatsiooni ja võrdõiguslikkuse eest võitlejana.

Trudeau nelja aasta tagune valimisloosung kõlas: „Real change!“ – tõeline muutus. Taevakõrgused lubadused ja moraalsed püüdlused, täiesti uuelaadne suund poliitikas – kõik see oli määratud läbikukkumisele. Trudeau’le heidetakse ette topeltmoraali. Heaks näiteks siin on tema roheline programm ja Pariisi kliimaleppe allkirjastamine ja süsinikdioksiidi maksud. Ent samal ajal tegeleb ta naftatorustiku väljaehitamise ja nafta tootmise edendamisega. Paljud noored valijad, kes omal ajal hääletasid Trudeau poolt, toetavad seega nüüd hoopis rohelisi.

Viimaste küsitluste tulemused näitavad, et konservatiivid on liberaalidega ühel pulgal, mõlema toetusprotsent on 33,8%, sotsiaaldemokraate toetab 12,9%, rohelisi 10,7% valijatest. Esialgu ennustatakse siiski valimisvõitu Trudeau’le, kuid näiteks 2015. aastal ennustati valimisvõitu hoopis konservatiividele. Lõpuks võitsid aga liberaalid, ja suurelt. Trudeau nautis pikalt rahva toetust. Nooruslik, kena välimusega, ultraliberaalne. Pärast Donald Trumpi tõusmist Valgesse Majja muutus Trudeau ühtlasi ka justkui liberaaldemokraatliku maailma päästeingliks.

Valimiskampaania Kanadas on alanud ja 21. oktoobril langetavad valijad oma otsuse. Nii nagu USA-s, on ka Kanadas mitmeid piirkondi, kus hääletatakse traditsiooniliselt kas konservatiivide või liberaalide poolt. Näiteks on Alberta üldiselt konservatiivide kants, kuid Neufundlandis toetatakse traditsiooniliselt liberaale.

Hoolimata kõigist ennustustest, on hetkel arusaadavalt lahtine, kas Trudeau jääb pärast valimisi peaministriks või astub tema asemele Scheer. „Võimalik, et tulemas on vähemusvalitsus,“ arvab Toronto ülikooli poliitikateadlane Nelson Wiseman. See tähendab, et ülisuurt võitu, nagu õnnestus Trudeau’l saavutada 2015. aastal, ette näha ei ole. „Kanadalased on vähemusvalitsuse eksperdid,“ ütleb Wiseman. „Alates 1921. aastast on iga kolmas valimine viinud sellise tulemuseni.“

Koalitsioonivalitsused on Kanadas ebatavalised ja üldiselt võib öelda, et kanadalased ei oota oma poliitikutelt pudrumägede ja piimajõgede kokku lubamist, nagu seda tegi Trudeau. Nende jaoks on tähtis pigem aus ja korralik riigijuhtimine.

Allikas: Die Welt

Refereeris Triin van Doorslaer