Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Oma probleeme sõdimise ja väljarändega lahendav Aafrika hakkab viirusega hätta jääma

-
10.04.2020
Inimesed toidujärjekorras Zimbabwe pealinnas Harares.
© Reuters/Scanpix

Koroonaviiruse levik on taas välja toonud Aafrika mahajäämuse – pidevalt sõdival ja tooraine väljaveol baseeruva majandusega kontinendil ei saagi haigustega edukalt võidelda.

Aafrika Liidu ametnikud ütlesid neljapäeval, et mandril on raske võidelda maailma rikaste riikidega viirusetestide ja muu koroonapandeemia pidurdamiseks vajaliku varustuse hankimisel.

“Vajame abi testimisvarustuse osas,” ütles pressikonverentsil Aafrika Liidu Komisjoni aseesimees Kwesi Quartey.

Aafrika nakkushaiguste ennetamise ja kontrollikeskust juhtiv viroloog John Nkengasong kurtis samuti mandri piiratud testimisvõimekuse üle ning ütles, et napib ka muud baasvarustust.

“Meid tõrjutakse kõrvale ka isikukaitsevahendite ja muude viirusevastase võitluse vahendite hankimisel, mis on kõik vajalikud nakkuse leviku peatamisest surmade ennetamiseni”, ütles Nkengasong. “Selline asi peab lõppema.”

Maailmapank hoiatas neljapäeval, et Sahara-tagune Aafrika võib koroonaviiruse pandeemia tõttu paiskuda esimesse majanduslangusesse veerand sajandi jooksul.

“Me prognoosime Sahara-taguse Aafrika majanduskasvu langemist 2019. aasta 2,4 protsendilt -2,1 kuni -5,1 protsendile 2020. aastal. See on regiooni esimene majanduslangus 25 aasta jooksul,” teatas Maailmapank.

Rahvusvaheline abiorganisatsioon Oxfam ärgitas neljapäeval riike leppima kokku põhjalikus päästepaketis, et koguda 2,5 triljonit dollarit enam kui poole miljardi inimese vaesusesse langemise ennetamiseks.

Koroonaviiruse pandeemia majanduslik kahju võib paisata võitluse vaesuse vastu kümne aastat tagasi ja 30 aastat tagasi mõnes Aafrika ja Lähis-Ida regioonis.

Aafrika riigid said iseseisvaks valdavalt 1960. aastatel, kuid pole siiani suutnud midagi korda saata. Kõike seda kolonialismiga seletada on väär, sest see aeg on juba minevik – reaalsus aga on see, et viimasena iseseisvunud Lõun-Sudaanis on praktiliselt kogu omariikluse ajal sõditud. Enamikus paarikümnest sõdivast riigist valatakse verd juba aastakümneid.

Aafrika majandusest annab pildi Zimbabwes toimuv: seal elavad tõsises näljas nüüd sajad tuhanded inimesed lisaks, teatas kolmapäeval ÜRO Maailma Toiduprogramm (WFP).

“Akuutse toidupuuduse käes kannatavate zimbabwelaste arv tõusnud 4,3 miljonini, võrreldes eelmise aasta 3,8 miljoniga,” teatas WFP, viidates ühele hiljutisele uuringule. Kokku 7,7 miljonit inimest, enam kui pool riigi populatsioonist, elab toiduebakindluses ja vajab ÜRO-lt mitmes eluvaldkonnas humanitaarabi.

Varasematel nälja-aastatel on toiduabi vajanud peamiselt maapiirkondades elavad Zimbabwe elanikud, kuid nüüd vajavad toetust ka linnaelanikud. Kriisi põhjustas põllumajanduse laostumine pärast seda, kui valgetelt farmeritelt võeti maa ja jagati see aafriklastele – riik muutus kohe toiduainete eksportijast sissevedajaks.

Rahvasteränne lähtubki nüüd suuresti Aafrikast, kust inimesed lahkuvad, kuid nende ülekolimine Euroopasse toob vaid nende probleemid üle ega too kaasa ühtegi lahendust.

Pandeemia ja sellest lähtuva majanduskriisi järel tuleb muutunud maailmal ilmselt lahendada Aafrika probleem nii, et see kontinent võtab ennast teiste kaasabil kätte ja hakkab ise normaalset elu looma, mitte mujale kolima või teistelt abi nõudma. Sellised arengud on juba oma jätkusuutmatust näidanud. (AFP-BNS-UU)