30.10.2022
Võib vaid eeldada meeleolusid, mida selline kombinatsioon tugeva traditsioonilise ühiskonnaga riikides tekitab.
Praeguses olukorras, kus oleks vaja suuremat osa maailmas koondada Kremli agressiooni vastu, takistab seda arengumaade väidetav negatiivne suhtumine lääneriikidesse.
ERR vahendab: “Mitmed arengumaades elavad inimesed näevad Venemaad pigem positiivselt ning seda ka praeguses Vene-Ukraina sõjas. Paljude arengumaade elanike jaoks on lääneriigid negatiivse kuvandiga ning see mõjutab ka suhtumist Ukrainasse.
ÜRO hääletustel selgelt näha, et enamus erapooletuks jäänud riike on endised koloniaalmaad. Viimasel ÜRO Peaassamblee hääletusel, milles Venemaa agressioon mõisteti hukka, toetasid Venemaad ainult Valgevene, Põhja-Korea, Süüria ja Nicaragua. Samas erapooletuks jäi 35 riiki, kellest 19 paiknevad Aafrikas.
Erapooletuks jäid ka sellised olulised riigid nagu Lõuna-Aafrika Vabariik, Etioopia ning Alžeeria. Samuti ei võtnud positsiooni India ega Pakistan, mis on mõlemad endised Briti asumaad ja tavaliselt on mitmetes küsimustes omavahel eri meelt.
Venemaa käitumist talutakse, kuna paljudel arengumaadel on lääneriikide vastu ajalooline vastumeelsus. See mõjutab lääneriikide toetuse tõttu negatiivselt ka Ukrainat.”
Siinkohal tasub küsida – miks on arengumaadel vastumeelsus Lääne suhtes? Kindlasti on üks oluline tegur koloniaalminevik, kuid mõjutada võivad ka üha uuemad tegurid, näiteks rohepööre ja nn liberaalsed väärtused, mis rikuvad oluliselt traditsionaalse kultuuriga maade põhimõtteid.
Lääs on oma enesehävituslikku rohepööret peale surunud ka arengumaadele ja sellega laostati täielikult näiteks Sri Lanka põllumajandusele tuginev majandus. Nimelt loobus Sri Lanka valitsus taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisest, mis vähendas riigi põllumajandustoodangut katastroofiliselt.
Teine moment on homoseksualismi ja sooneutraalsuse pealesurumine maadele, kus on traditsioonilised ühiskonnad, eriti islamiühiskonnale. Hea näide on jalgpalli MM-i korraldav Katar, mille islamiühiskonda tahetakse spordipeo ajaks suruda LGBT agenda koos nende lippude ja muu kraamiga ning seda teevad läänelikud “inimõigusorganisatsioonid”. Endastmõistetavalt tekitab see pahameelt ja vastuseisu.
USA seostas samal ajal Eesti kooseluseadusega ka sõjalist abi Nigeeriale Boko Harami vastu sealse “kooseluseaduse” vastuvõtuga. Kabuli USA saatkonnal lehvis kuni Talibani sissemarssimiseni vikerkaarelipp – just selline uusmarksistlik ründav poliitika tekitab arengumaades vastumeelsust.
Nii võibki öelda, et vasakliberaalne Lääs (mitte tõsiliberaalne) oma “uusväärtustega” on arengumaad eemale peletanud ning andnud võimaluse Venemaal oma mõjuala laiendada. Kui vanasti tähendasid liberaalsed väärtused vabadusideaali, siis nüüd ühiskonnale pealesurutavaid perverssusi.
Uued Uudised