Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Paljud Vahemere „põgenikud“ on terroristid, kuid see huvitab ainult Interpoli ja ei huvita „inimõiguslasi“

-
20.09.2019
Kes annab Euroopale garantii, et need noored elujõus mehed, kes moodustavad üle Vahemere tulijatest 83%, pole näiteks Boko Harami võitlejad?
© AFP/Scanpix

Euronewsi värske teate kohaselt on Interpoli koordineeritaval merepiirioperatsioonil Neptune II, mis toimus 24. juulist 8. septembrini, avastatud enam kui tosin Vahemerel reisinud välismaist terrorivõitlejat.

Organisatsiooni sõnul aktiviseerus terroristide reisimine Põhja-Aafrika ja Euroopa vahelistel mereteedel just tihedal suvisel hooajal.

Seitsme Alžeeria, Prantsusmaa, Itaalia, Maroko, Hispaania ja Tuneesia sadama ametnikud viisid Interpoli andmebaasides läbi enam kui 1,2 miljonit otsingut, otsides muu hulgas varastatud ja kaotatud reisidokumente ning varastatud sõidukeid. Tulemuseks oli 31 aktiivset juurdlust, neist üle 12 oli seotud terrorismis kahtlustatavate liikumisega.

Algatuses osalesid ka eksperdid Euroopa Piiri- ja Rannavalve Agentuurist (Frontex) ja Maailma Tolliorganisatsioonist. Tähelepanuväärne on see, et operatsiooni käigus uuriti eelkõige niinimetatud legaalset Vahemere ületamist, mitte aga seda määratut illegaalset mereületust, milles osalejaid on nimetatud „põgenikeks“ ja mida soosivad mitmesugused „inimõigusorganisatsioonid“.

“Interpol toimib ülemaailmse lõksuna, häirides kuritegeliku ja terroristliku tegevusega seotud isikute liikumist,” ütles Interpoli peasekretär Jürgen Stock. “Iga kontroll, piirikontroll või juhuslik otsing on potentsiaalne läbimurre terroriuurimisel,” lisas ta.

Interpol on maailma suurim rahvusvaheline politseiorganisatsioon, mille  andmebaasides on praegu andmeid enam kui 50 000 välismaise terroristist võitleja kohta ja umbes 400 000 terrorismiga seotud fakti.

Kui nüüd esmaspäeval hakatakse Maltal jaotama illegaalseid, ja nagu eelnevast selgub – ka tuvastatud terroriste sunniviisiliselt laiali mööda Euroopa Liitu, siis jääb vaid küsida: miks ja kelle huvides? Kas Interpoli töö raskendamiseks? Kas vähendamaks survet senistele doonorriikidele, kellest enamik on mitmete aastate jooksul ise avanud väravad kuritegelikule immigratsioonile? Ainuüksi Saksamaale on saabunud viimastel aastatel mitu miljonit sellist „põgenikku“.

Eesti valitsuse otsust mitte alluda Brüsseli survele võtta vastu ebamäärase taustaga ja üsna tõenäoliselt ka kuritegelikke migrante ning terroriste, saab üksnes heaks kiita. Siseminister Mart Helme loobumine osalemisest sellel nõiasabatil Maltal on ainuõige samm.

UU