Paul Oja: Kas süvariik valmistub Soomes pealetungiks?

Maailm,
©UU
Paul Oja on EKRE Soome osakonna liige ja Uute Uudiste kaasautor.

Kui mainida sõna „süvariik“ või 13. jaanuari mustal kolmapäeval kasutusse vupsanud sõna „kaporatuur“, siis need, kes EKRE mõttelaadi ei jaga, tõstavad kohe kisa. et need pole muud kui lamemaalaste vandenõuteooriad, mis tõsiselt võetavate inimeste tähelepanu ei pälvi. Need aga, kes tõsiasjade ees silmi sulgema ei nõustu, on rikkamad selle kogemuse võrra, et esimest korda uues Eesti Vabariigis on jõustruktuurid niivõrd varjamatult poliitikasse sekkunud, kukutades koguni valitsuse.

Kui selle tagantjärele tarkuse valguses pilk ülelahe naabrite poole pöörata, siis hakkab silma paar lähimineviku sündmust.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

KOV valimised lükati edasi

Kõigepealt, märtsi alguses tuli justiitsminister Anna-Maja Henriksson (Rootsi Rahvapartei) järsku välja ettepanekuga lükata kohalike omavalitsuste valimised edasi juunikuule.

[Selliste otsuste tegemise käik on lühidalt järgmine. Justiitsministeerium võib teha ettepaneku valimised edasi lükata. Kui kõik parlamendiparteid selle üksmeelselt heaks kiidavad, koostab valitsus eelnõu kehtiva seaduse muutmiseks, mille parlament peab heaks kiitma. Siis saab valimiste edasilükkamine teoks.]

Justiitsministeeriumi ametnikud olid varem kaks korda püüdnud valimiste edasilükkamise heakskiitmist nö. tagaukse kaudu sisse sokutada. Kord pakuti, et selle küsimuse võiks seostada eriolukorra kehtestamisega. Ei läinud läbi. Siis pandi ette, et valimised lükatakse automaatselt edasi juhul, kui osutub vajalikuks liikumispiirangute sisseviimine. Ka see ei leidnud üksmeelset heakskiitu.

Mõlemal juhul poleks vaja olnud valimiste edasilükkamist eraldi arutada, oleks võidud öelda, et näete, kehtestati eriolukord (või liikumispiirangud) ja meil on juba ära otsustatud, et sel juhul lükatakse valimised edasi.

Põlissoomlaste erakonna sekretär Simo Grönroos oli nendele ettepanekutele selgelt vastu, välistades igasuguse automaatika ja nõudes, et kui valimisi kellegi meelest aprillis korraldada ei saa, siis tuleb selgesti ära näidata, miks.

Minister Henrikssoni ettepanekule toeks toodi Tervishoiuameti kalkulatsioonid, kus oli leitud, et uute nakatumiste arv päevas võib aprillis olla 2600 ja 11 200 vahel. Selliste prognooside peale tõusis kaunikene kära.

Iltalehti avaldas 8. märtsil Tervishoiuameti peadirektori Markku Tervahauta selgituse, kus teatati, et tulemused on saadud, ekstrapoleerides seniseid nakatumisgraafikuid  eksponentsiaalselt, igasuguseid tõrjemeetmeid arvestamata. Sama ameti terviseturvaosakonna juhataja Mika Salminen aga ütles, et tegemist oli „arvutuslike näpuharjutustega“.

Põlissoomlased jäid endale kindlaks, et justiitsministeeriumi asi olnuks ammu välja töötada turvameetmed valimiste jaoks pandeemia tingimustes, ning osutusid ainsaks erakonnaks, kes valimiste edasilükkamise plaanile vastu hääletas. Asi otsustati ära ilma konsensuseta, mis iseendast on ajaloos enneolematu. Helsingin Sanomat avaldas 6. märtsil pika artikli, kus minister Henriksson kaebas, kui pettunud ta on, et Põlissoomlased tema ettepanekut toetama ei asunud.

Põlissoomlased panid 26. märtsil Eduskunnas hääletusele ettepaneku avaldada justiitsminister Anna-Maja Henrikssonile umbusaldust. Eduskunta, kuhu kuulub 200 rahvasaadikut, lükkas ettepaneku tagasi häältega 103 – 66.

Paremäärmuslik terrorism leiab mainimist SUPO aastaraamatus

SUPO (Suojelupoliisi ehk Soome kaitsepolitsei) avaldas hiljuti oma aastaraamatu 2020 ja korraldas selle esitlemiseks pressikonverentsi. Helsingin Sanomat refereerib SUPO juhataja Antti Pelttari sissejuhatavat sõnavõttu artiklis, mille pealkiri on järgmine: „SUPO peab elanikkonna vahetumise teooriat ühe paremäärmuslikku terrorismi soodustava mõjurina: „Üldpilt olukorrast on murettekitavam kui varem““.

Et sõnum ikka kindlasti üheselt mõistetav oleks, seletatakse asi alapealkirjas järgmise viite abil põhjalikumalt lahti: „Kaitsepolitsei teatab, et on tuvastanud paremäärmuslikku terrorismi toetavaid või selle vastu sümpaatiat tundvaid isikuid. Supo jälgib neid nagu kõiki muidki ligi neljasada terrorismitõrje objektiks olevat isikut.“

Oi-oi. Olukord tundub tõesti murettekitav olevat. Terrorism on tõsine asi. Otsisin netist SUPO aastaraamatu üles, et millistest konkreetsetest ohtudest seal siis ometi räägitakse.

Enda üllatuseks avastasin, et peale Helsingin Sanomates ära toodud lausete on seal mainitud ainult „murettekitav rahvusvaheline areng“, „SUPO on leidnud paremäärmuslasi, kellel on võimekus ja motivatsioon teostada terrorirünnakuid“… ja kõik.

Veel lisatakse, et nn. elanikkonna vahetumise teooria, mis väidab, et intensiivse immigratsiooni käigus kohalikud asukad tulnukate vastu välja vahetatakse, on vandenõuteooria, kuid terroristide jaoks üks olulisemaid aatelisi mõjureid.

Aastaraamatus räägitakse rohkem islamiäärmuslikest terroristidest. Ohufaktorina mainitakse ka, et mitmeid nende ideoloogia kandjaid toodi Al-Holi põgenikelaagrist Soome, kus nad vabalt võivad jätkata oma võrgustike arendamist, ideoloogia levitamist ja uute liikmete värbamist. Ütlemata jäetakse, et selle protsessi peamine initsiaator oli roheliste endine esimees, homoseksuaal ja nüüdne välisminister Pekka Haavisto.

Pikalt on juttu veel Soome riiklike struktuuride vastu toime pandud küberrünnakutest, mida osalt on suudetud jälitada Hiinasse.

Üldiselt konstateeritakse siiski, et terrorioht Soome riigis püsib endiselt neljaastmelise skaala järgi tasemel kaks, kuhu ta madalaimalt tasemelt tõusis aastal 2017, nii et seal see on püsinud muutumatult juba neli aastat.

Mis puutub elanikkonna väljavahetamise teooriasse, siis leiab nii Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho kui ka aseesimees Riikka Purra, et selle termini taga ei ole mingit vandenõuteooriat.

Purra arvates „tegemist on ühiskonnateadlasele täiesti tavalise uurimisobjektiga, millest võib rääkida, mida võib mõõta ja analüüsida, millest võib graafikuid joonistada.“

Põlissoomlaste erakonna sekretär Simo Grönroos viitab aga Espoo kohalikule linnalehele Länsiväylä, mis on teatanud, et 90% Espoo elanike juurdekasvust langeb võõrkeelsete arvele. „Kui rahva väljavahetamisest rääkimine on vandenõuteooria ja esindab äärmuslikku mõtteviisi, siis kas selles on süüdi Espoo linnavalitsus, kes need andmed on kogunud, või ajaleht Länsiväylä? Ja kas nad on SUPO jälgimise all?“ kirjutab ta Twitteris.

Milline arengusuund siit kätte paistab

MTV Uudistele tuginedes kirjutasin möödunud detsembris loo sellest, kui innukalt Soome keskkriminaalpolitsei paremäärmuslaste kuritegevust uurib. Loo lõpetuseks pidin nentima:

„…[Keskkriminaalpolitsei arvates] tegemist on elu ja tervise vastu suunatud raske kuriteo ettevalmistamisega, millest üldpilti politseil veel ei ole, konkreetset ohtu kellelegi ei ole, mida on õnnestunud teada saada, ei öelda, kes on kahtlustatavad, seegi on veel teadmata.

Kõigest sellest hoolimata teatakse üht asja siiski kindlalt: tegemist on paremäärmuslaste tegevusega. Olevat olemas terve paremäärmuslaste võrgustik, mille toimetamisi keskkriminaalpolitsei hoolega uurib.“

Lugu võib lugeda SIIT

Näha on, et juba tükk aega puhutakse jõustruktuuride poolt üles kahtlustusi ja hirmu parempoolse mõtteviisi ees. Sellise mõtteviisiga seostatakse üha varjamatumalt Põlissoomlasi ja nende toetajaid.

KOV valimiste edasilükkamine toimus viisil, mis vägisi sunnib oletama mingeid valgustkartvaid kokkuleppeid kusagil kulisside taga.

Ennustamine on raske, eriti tuleviku ennustamine. Ka telgitaguse tegelikkuse taipamine pelgalt meedias avaldatu põhjal on üsna võimatu missioon. Ometi tahab mõistus kangesti asjade varjatud seoseid tabada ja ehitab omatahtsi kaardimajakesi, mis muidugi kergesti võivad kokku kukkuda.

Must kolmapäev Toompeal on näidanud, et jõustruktuuride sekkumine poliitikasse pole Brüsselile tingimusteta kuulekates riikides sugugi välistatud. Kas Soomes pole praegu mitte käimas valmistumine mingiks massiivsemat sorti operatsiooniks Põlissoomlaste vastu? Ja võib-olla oli kellelgi vaja midagi ära teha just enne KOV valimisi, kuid ettevalmistuste ajakava ei suudetud järgida, nii et tekkis tungiv vajadus valimised edasi lükata?

Võib muidugi mõelda ka märksa proosalisema seletuse peale – Põlissoomlastega konkureerivad parteid ei saanud lihtsalt oma kandidaatide nimekirju kokku ja pidid kuidagi endale lisaaega sebima.

Mina ei tea. Lähikuude jooksul igatahes näeme, millised sündmused millises suunas arenema hakkavad.”

Paul Oja

Allikad:

Helsingin Sanomate artikkel

SUPO aastaraamat 2020

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused