30.10.2022
Isegi nüüd, kus Soome kaudu toimub venelaste invasioon, pakub sealne peavool välja, et tõelised putinistid olevat vaktsiinivastased. Pilt on illustratiivne.
Tiina Raevaara on Soome kirjanik, filosoofiadoktor, paar aastat on ta olnud ka Turku ülikooli õppejõud tööeluprofessorina ning kirjutab tihti kolumne ajakirjale Suomen Kuvalehti. Üks tema kolumn on ilmunud ajakirja 7. oktoobri numbris ja kannab pealkirja „Jatkuvat kriisit syövät luottamusta“ ehk „Pidevad kriisid õõnestavad usaldust“.
„Info kiire leviku ja interneti ajastul tuleb hoolt kanda ka selle eest, et kodanikud peavad hästi vastu valeuudiste voole ning hübriidmõjutamise vahenditele, mis mitmesugustest allikatest liikvele lähevad.“
Edasi mainib Raevaara, et soomlased on haritud rahvas ning usaldab eriti tugevasti [peavoolu]meediat ja ametlikku teavet.
Kolumni põhiväide on: „Need, kes pandeemia ajal jagasid [sotsiaalmeedias] koroonat eitavat või vaktsiinikriitilist materjali, on nüüd venemeelseteks hakanud.“
Seda üllatavat loogikauperpalli põhjendab auväärt filosoofiadoktor järgmiselt: „Nad teevad sedasama, mida nad on teinud juba kaua: vaidlustavad Soome ametlike instantside teateid, levitavad mitmesuguseid vandenõuteooriaid, seavad kahtluse alla „ametlikku tõde“, tõstavad mässu soovituste vastu ja üleüldse osutavad vastupanu kõikvõimalikele asjadele.“
Kust saaks rohtu, mis avitab? Raevaara arvab nii: „Kui vaktsiinidest levitatakse valesid, siis tuleb need ümber lükata teaduslikel uuringutel põhineva teabega.“
Esitades juba endastmõistetava tõsiasjana vaktsiinikriitiliste muutumist „Putini käsilasteks“, õhkab filosoofiadoktor: „Koroonavastaste muutumine Putini käsilasteks aga kõneleb sellest, et õige teabe kättesaadavus ei ole kuigi tõhus vahend. Usaldamatus teabe vastu sünnib usaldamatusest teabe jagajate vastu.“
Raevaara lõpetab soovitusega: „Tuleks suuta välja jõuda põhjusteni, mis tekitavad seda usaldamatust ametlike institutsioonide vastu.“
Austatud doktor ja emeriitprofessor väidab niisiis, et ametlikke teateid ei usuta, kuna mõned inimesed lihtsalt on harjunud kõigele ametlikule vastu vaidlema. Miskipärast jääb tal märkamata, kui visalt ja innukalt need ametlikud instantsid ise sellise hoiaku tekitamiseks ja juurutamiseks tööd on teinud ja vaeva näinud. Meenutagem mõningaid seiku.
President Kekkose üle 25 aastat kestnud presidendiameti ajal oli poliitkorrektne vältida avalikkuses halbu uudiseid N. Liidust või arutelusid naaberriigi elukorralduse pahupoolte üle. Kõik peale heade sõnumite pühiti vaiba alla. Praktika rikastas rahvusvahelist poliitikat uue mõistega Finlandisierung ehk soometumine.
2010. aasta paiku selgus, et Kreeka on on Euroopa Liidul suud-silmad täis valetanud ja talle antud hiigellaenud mittesihipäraselt läbi löönud. Euroliidu riigid, ka Soome, kühveldasid Kreekasse määratuid rahahunnikuid, et päästa suuri Euroopa panku, kes Kreeka riigi pankroti puhul oleks ülisuuri kahjusid kandnud. Soome peaminister Vanhanen kiitis Kreekale makstavat raha kindlalt kasutoovaks kapitalimahutuseks, finantsminister Jutta Urpilainen kaitses Brüsselis küünte ja hammastega Soome nõudmisi mingitele illusoorsetele garantiidele, millega seadis Soome õige imelikku valgusse.
Soome rahvas vaatas ja kuulas ametimehi ning tegi omad järeldused. Tulemuseks oli Suur Põmakas – Põlissoomlaste plahvatuslik valimisvõit Eduskunna valimistel 2011.
Hoolimata kuritegevuse statistikast ja välispäritoluga gängide esimestest lahingutest omavahelistes sõdades kinnitavad ametlikud instantsid peavoolumeedia kanalites endiselt, et erinevus rikastab ja somaali kaamelikasvatajaid on Soome arvutite taha hirmsasti vaja, muidu kukub riik kokku.
Innukad rohepöörajad on Soome turbatööstuse sulgenud, kadunud on tuhandeid töökohti, suuri investeeringuid vastava tehnika soetamiseks on tulnud korstnasse kirjutada ja üks oluline energiaallikas on lakanud olemast – mitte et kliima seis sunniks, vaid kuna rohepöörde ideoloogid tahavad nii.
Näidete rida võiks jätkata lõpmatuseni.
Auväärt doktor ei taipa lihtsat tõde. Kuni riigi juhid ja valitsejad ei sea esikohale oma kodanike huvisid ja vajadusi ning ei tõsta neid oma tegevuse põhisihiks, vaid asetavad kõrgemale ideoloogilised kaalutlused ja kaugemal istuvate võimumeeste kapriisid, seni hakkab üha rohkem inimesi „osutama vastupanu kõigele“, seadma kahtluse alla ametlikku tõde ja levitama vandenõuteooriaid, mis, ime küll, tihtipeale lihtlabaseks tegelikkuseks osutuvad.
2019. aasta parlamendivalimistel eraldas teiseks jäänud Põlissoomlasi esikohale tulnud sotsiaaldemokraatidest ainult 0,2% valijate häältest. Järgmised valimised on 2. aprillil 2023.
Paul Oja, Uued Uudised Soomest
