Paul Oja: Põlissoomlaste ja Siniste lugu – enne Soome valimisi

Paul Oja on EKRE Soome osakonna liige ja Uute Uudiste kaasautor.

EKRE liige Soomes Paul Oja kirjutab, millise moonakotiga Soome Eduskunna valimistele vastu minnakse ehk Põlissoomlaste ja Siniste lugu.

“Põlissoomlaste erakond sai 2011. aasta kevadel sensatsioonilise valimisvõidu. Timo Soini, erakonna esimehe sõnul „käis Suur Põmakas“ (tuli Iso Jytky), erakonna kohtade arv Eduskunnas tõusis seitsmelt 39-le. Soini oli siis veel põhimõtteline mees, kuid eelistas opositsiooni nõustumisel soome maksumaksja raha Kreeka, Portugali ja teab veel kelle võlgade maksmise kaudu Euroopa hiidpankade seifidesse kühveldada.

2015. aastal vähenes Põlissoomlastest rahvasaadikute arv ühe võrra, kuid erakond pääses valitsusse, kus koalitsioonis olid kolm parteid: Keskerakond (Keskustapuolue),  Koonderakond (Kokoomus) ja Põlissoomlased (Perussuomalaiset). Siis hakkas pilt vähehaaval muutuma. „Euroopalike väärtuste“ edendamise nimel valitsusparteide vahel sõlmitud kompromisse hakkas tulema nagu Vändrast saelaudu ja poolehoid parteile hakkas vastavalt, soomekeelse tabava ütlemise järgi, vajuma nagu sõnni saba (laskee kuin sonnin häntä).

2017. aasta algul taipas Soini, et sama aasta suvel parteikongressil võidakse teda enam mitte esimeheks valida. Rohujuuretasandilt oli kostma hakanud üha rohkem hääli, et Jussi Halla-aho oleks õigem mees sellele postile. Soini teataski järsku, et tema enam esimehe kohale ei kandideeri. Ta lükkas ette, so. soovitas Halla-aho vastaskandidaadiks hoopis europarlamendi saadiku Sampo Terho.

Juhtuski nii, et „rahvas valis valesti“ ja esimeheks sai Jussi Halla-aho. Solvunud Soini teatas, et „partei on anastatud (kaapattu)“ ja laskis käiku plaani B, mida aasta algusest peale oli kulisside taga ette valmistatud. Ta lahkus Põlissoomlaste parlamendirühmast ja meelitas kaasa veel 19 Põlissoomlaste rahvasaadikut, nende hulgas kõik rühma kuulunud ministrid. Sügisel kanti Soome parteide registrisse selle seltskonna baasil moodustatud uus partei – Sinine Tulevik (Sininen Tulevaisuus), esimees Sampo Terho.

Suurelist juttu Sinistel jätkub. Ka Soini on oma kibestunud blogikirjutistes kõigest jõust mustanud oma endist erakonda. Arvamusküsitlused annavad asjast mõnevõrra teistsuguse pildi. Kuigi Soini enda lemmikütlemise järgi gallupid ei hääleta, mingi ettekujutuse asjade seisust annavad nad siiski. Põlissoomlaste toetus, mis alles hiljuti oli kümne protsendi piirimail, on värskeimatel andmetel tõusnud 13,3 protsendini. Ka Siniste toetus on tõusnud. See on praeguseks hetkeks koguni 1,8%. (Selliste uuringute veamarginaal on tavaliselt +/- 3%.)

Soome Eduskunna valimised toimuvad 14. aprillil. Valimiste lähenedes on Suomen Kuvalehti hakanud avaldama intervjuusid Soome poliitiliste parteide juhtidega. Värskes, 8. märtsi numbris on intervjuud Jussi Halla-aho ja Sampo Terhoga.

Siin väljavõtteid intervjuust Jussi Halla-ahoga.

Küsimus: Osa parteidest on juba kuulutanud, et keeldub koostööst Põlissoomlastega. Esimees Jussi Halla-aho, kas teil on võimalusi pääseda valitsusse?

„Ma ei usu, et need parteid, kellega me valijate häältest konkureerime – eelkõige keskerakond, koonderakond ja sotsiaaldemokraadid – tahaksid ka päriselt Põlissoomlasi opositsiooni ajada. Nad püüavad ainult kõhklevaid valijaid veenda, et Põlissoomlaste poolt ei tasu hääletada. […] Kui vaadata kasvõi koonderakonna varjupaigapoliitilist programmi, mis on meilt laenatud ideid täis, siis näeme, et nii koond- kui ka keskerakonna väärtuspõhi on vägagi paindlik.“

K. Kas oli viga alguses minna Sipilä valitsusse?

„Ei olnud. Viga oli see, et me ei pannud kohe paika, isegi iseendale mitte, milline on Põlissoomlaste agenda tõeline tuum. Meie toetus varises kokku, kuna me andsime järele asjades, mis olid meie valijatele olulised.“

K. Millised suhted on Põlissoomlastel Sinise tulevikuga?

„Sinised on mõttetu teema, kuna nad niikuinii lakkavad olemast. Meil ei ole nendega mitte mingisuguseid suhteid.“

K. Kas sinna siirdunud oleksid teretulnud tagasi tulema?

„Ma ei usu, et kedagi sealt tagasi tahetaks. Minu teada leiavad kõik Põlissoomlased, et selline erakonnas toimunud puhastus oli kasuks, kui karjeristid ja enda isiklike huvide eest seisjad lahkusid omal algatusel.“

K. Kas sisseränne võiks olla üks viis Soome elanikkonna vananemisele vastu seista?

„Uurimustest selgub, et sisserändel ei ole positiivset mõju elanikkonna keskmisele vanusele, kuna sisserändajad vananevad samuti. Tegelik probleem on hooldussuhe: tööl käivate elanike suhe kogu elanikkonda. Kui siia saabuvad tööd ei saa, siis nõrgendab see hooldesuhet, selmet seda parandada.“

K. Kas Soome peaks teie arvates väljuma mingitest rahvusvahelistest lepinguitest?

„Genfi põgenikeleping võimaldab vägagi ranget tõlgitsemist. Jaapan on alla kirjutanud samadele rahvusvahelistele lepingutele, kuid andis möödunud aasta jooksul, kui õigesti mäletan, varjupaiga 60 pagulasele. Mulle ei tule praegu meelde ühtki sellist rahvusvahelist lepingut, mis takistaks Soomet oma seadustesse meie ette pandud muudatusi sisse viimast.“

K. Te tahate uuendada sotsiaalabi süsteemi nii, et soomlastel oleks sisserändajate ees eesõigus. Mida see tähendab?

„Me tahame sotsiaalabisüsteemi, mis põhineks kodakondsusel. Soome on üks vähestest ELi riikidest, kus sotsiaalabi põhineb ainult elukohal. See teeb Soomest otseses mõttes kogu maailma sotsiaalabi kontori.“

K. Te ise toetate Soome astumist NATOsse. Mida tahaksite NATOst valitsuse programmi kirja panna?

„Ma ei pea selle taotlemist realistlikuna. Tegelikult jätkatakse koostööd NATOga, kuid formaalses korralduses ei muutu miski. Selle seisu võib ju paberile panna, kui see kellelegi head meelt teeb.“

K. Mõnedel Euroopa rahvuskonservatiivsetel parteidel on tihedad sidemed Venemaaga. Kas Venemaa on püüdnud teile läheneda?

„Mina igatahes ei tea, et selliseid katseid oleks tehtud. Ja kõigile on teada, et Põlissoomlased on meil kõige järjekindlama kriitikaga suhtunud nii Venemaa sisepoliitilisse arengusse kui ka tema välispoliitilisse tegevusse.“

K. Kas Venemaa on Soomele ähvarduseks?

„Venemaa on sõjaliseks ähvarduseks kõigile oma naabritele. Seda on tegelikkuses nähtud juba mitmeid kordi.“

Ja paar eelnevaga haakuvat tsitaati intervjuust Sampo Terhoga.

K. Mille poolest te oma algsest erakonnast erinete?

„Põlissoomlased on lühikese ajaga muutunud igas mõttes selliseks, mida me kartsimegi. Põlissoomlased on venemeelsed ja nõrgendavad Soome kaitsevõimet oma eksleva suhtumisega muuhulgas luureseadusandlusse ja hävituslennukite hankimisse. Põlissoomlased levitavad vandenõuteooriaid ja valemeediast kopeeritud desinformatsiooni. Põlissoomlastel on kõigile probleemidele ainult üks vastus – sisserännu keelamine. Sinised tuginevad positiivsele maailmanägemusele ja tahavad Soomet edasi arendada. Me oleme hingelt riigi kaitsmise poolt.“

K. Kuidas teie korraldaksite sisserännet?

„Kõige tähtsam uuendus on varjupaigaprotsessi siirdamine ELi välispiirile. See takistaks inimeste salavedu, kuna avaldusi käsitletaks Vahemerest lõuna pool.“

Nagu näha, pole isegi siitkandi põhjamaise, lörtsipilvede vahelt piiluva päikese all midagi uut. Venemeelsus, vandenõuteooriad ja muud sellised poliitika mängulaual juba narmendama taotud kaardid – kui nendele tõsimeeli loota, siis peavad oma moonakotid valimistele vastu minekuks õige tühjad olema. Ja küllap ka valija sellest aru saab. „Kyllä kansa tietää,“ armastas öelda Timo Soini, kui ta veel erakonna esimees oli.”

Kommentaarid