Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Paul Oja ühe mustlasloo põhjal: Soome kohtute töökoormus on tõesti suur

-
10.04.2019
Paul Oja
© UU

EKRE liige ja Uute Uudiste kaasautor Paul Oja multikultuursest Soomest põimib oma loos kokku rändlindudega kevade saabumise ja teised “rändlinnud”, keda see maa väga meelitab.

“Täna hommikul heitsin pilgu õue ja nägin, et paks lumi on maas. Kouvolas pole asi veel väga hull, Kesk-Soomes on viimase paari päevaga mitukümmend sentimeetrit lund maha sadanud.

Kevade tulekut ei peata siiski enam miski. Järgmiseks nädalaks lubatakse päikesepaistelist ja sooja ilma, mis pidi kestma üle lihavõttepühade kuni maipühadeni välja.

Kevad toob kaasa rändlinnud. Peale tiivuliste reisimeeste ilmub kevadeti eriti Helsingisse, aga viimastel aastatel üha rohkem ka ümberkaudsetesse linnadesse, teistsuguseid „rändlinde“. Need on enamasti Rumeeniast Soome kerjama tulnud mustlased.

Sel aastal osutus selleteemaliseks kevadekuulutajaks üks Iltalehti lugu. Eelmise aasta juunis võttis politsei kinni ühe mustlasnaise, kes oli esmalt Keraval, seejärel Järvenpääs inimesi tülitanud, norides nendelt raha, joostes möödujatele järele, ning lärmates ja sõimates neid möödujaid, kes talle raha ei andnud. Politsepatrull võttis naise kinni ja pistis ta politseivanglasse jahtuma, kus ta peagi välja lasti.

Politsei siseuurija andis juhtumi materjalid edasi prokuratuuri. Kas selleks, et agressiivset kerjajat kohtu alla anda? Ei, süüdistus esitati hoopis politseinikele, keda kahtlustati „piiride ületamises teenistuskohustuste täitmisel“.

Rumeenia mustlastest kerjajad on Helsingis kujunenud probleemiks. Tegevus on tihti organiseeritud, kerjajate „ülemused“ käivad oma uhkete citymaasturitega midagi varjamata „alluvatelt“ päeva sissetulekut sisse kasseerimas. Asja on kunagi arutatud ka parlamendis. Kerjamist ära keelata ei saa, sest see rikuks inimõigusi, samal põhjusel ei saa ka keelata telklaagrite üleslöömist kuhu juhtub.

Üks inimõigusvoliniku argument, kui asja Eduskunnas arutati, oli, et kerjamise keelamine diskrimineerivat Rumeenia mustlasi. Seda loogikat mina oma napi aruga hästi ei taipa. Kerjamist kavatseti ju keelata kõigil ühtemoodi: rumeenlastel, ameeriklastel, venelastel, jaapanlastel… Kus siin see diskrimineerimine on?

Hiljuti otsustas alamastme kohus siiski, et politseinikud toimisid möödunud suvel seaduse järgi. Leiti seadusest punkt, mis võimaldab häirivat käitumist sunnimeetmetega tõkestada.

Paneb ainult mõtlema üks seik. Kui niisugust otsust uuriti ja sünnitati üheksa kuud, siis peab Soome kohtute töökoormus tõesti suur olema. Kas neil enam jääbki aega selliseid juhtumeid käsitleda, kus kellelegi soomlasele on tõsiselt liiga tehtud?”