22.04.2022
Sõda Ukrainas
Kuigi Riigikogu võttis vastu avalduse selle kohta, et Ukrainas toimuv on genotsiid, ütles riigi peaprokurör Andres Parmas ETV „Esimeses stuudios“, et genotsiidi vastase konventsiooni mõttes Ukrainas praegu genotsiidi toimunud ei ole. Tema sõnul tuleks genotsiidi juriidilist mõistet laiendada. Parmas rääkis, et Ukrainas on näha laia paletti rahvusvahelisi kuritegusid.
“Me räägime väga erinevatest sõjakuritegudest: tsiviilelanike, tsiviilobjektide, ohtlikke jõude sisaldavate objektide ründamised, marodeerimine, samamoodi ka pantvangi võtmised, deporteerimised, ilma kohtuta hukkamised ja mõrvad, inimsusevastased kuriteod, mida seal toime pannakse. Ja ma arvan, et on põhjust rääkida mitte lihtsalt agressiooniaktist, vaid see agressiooniakt, mida Venemaa Ukraina suhtes sooritab, seal saame leida agressioonikuriteo tunnuseid,” selgitas peaprokurör.
“Genotsiidi konventsioonis on tõesti väga kitsalt, väga spetsiifiliselt sõnastatud, misasi on genotsiidikuritegu. Ja kuigi tänased need teod ja ka Venemaa defineeritud eesmärgid sinna alla ei mahu, siis see on niiviisi eeskätt põhjusel, et kui seda konventsiooni kunagi kokku lepiti, arutati aastal 1948, siis Nõukogude Liit ja Hiina läbirääkivate riikidena väga hoolega nägid vaeva selleks, et mõned neist tegudest ja eesmärkidest, mida näiteks praegu ka Ukrainas realiseeritakse, ei saaks selle definitsiooniga kaetud,” lisas ta.
“Genotsiidikuriteo määratlus rahvusvahelises õiguses täna on selline, et on tarvis n-ö eesmärki hävitada kas riikkondlik ehk kodakondsusel põhinev, etniline, rassiline või usuline inimgrupp kui selline täielikult füüsilises mõttes. Sinna alla ei käi näiteks niisugune poliitiline grupp nagu bandeeralased, natsid nagu on defineerinud Venemaa täna enda eesmärke.
Veel lisas Parmas, et tema julgeks öelda, et põhjust on kahtlustada Putinit isiklikult enam-vähem kõiges selles kurjas, mida Ukrainas tehtud on, millele viitab muu hulgas kas või see, et Butša veresauna läbiviijad, terve üksus sai aunimetuse ja esiletõstmise Venemaa presidendilt. „Aga selle põhjal üksi me ei saa kahjuks kedagi juriidiliselt kurjategijaks tunnistada,” rääkis peaprokurör.
Allikas: ERR