04.10.2019
Rootsi lipp hakkab üha enam sümboliseerima sotsialistlikku pimedust ja rumalust. Pilt on illustratiivne.
Rootsi koolides ei õpetata peagi enam antiikajalugu. Platoni, Aristotelese ja Vana-Rooma kõrval jäetakse ajalooõpikutest välja ka Rootsi suurvõimu ajastu (1611-1718).
Tegemist on Rootsi haridusameti uue sammuga, millega tahetakse suunata õpilaste tähelepanu Hitlerile, II maailmasõjale ja sellele järgnenud postmodernistlikule ajajärgule 20. sajandi teisel poolel.
Niisugune järjekordne sotsiaaldemokraatlik samm, mis vähendada Rootsi kooliõpilaste ajaloolisi teadmisi, on tekitanud ühiskonnas teravaid arutelusid. Kuna ajalootunde on õppekavas vähe, leiab haridusamet, et ajalugu õppeainena tuleb radikaalselt muuta. Loomulikult peab aga sotsiaalteaduste – mille hulga kuulub ka ajalugu – õppekava sisaldama sooküsimusi, kliimat ja migratsiooni.
7.-9. klasside õpilased, kes on 13-15-aastased, ei õpi uue plaani järgi ajalootunnis enam midagi, mis toimus enne 1700. aastat. Ajalooõpikutest kustutatakse kõik, mis puudutab Vana-Kreekat, Vana-Roomat või ka Rootsi suurvõimu ajastut, mil Rootsi saavutas Euroopas suurriigi positsiooni ja valitses Balti mere äärseid riike.
„See on kohutav, veider ja absurdne,“ kommenteeris ideed ajalooprofessor Dick Harrison. „Ajaloolasena olen ma sunnitud reageerima. Ainuüksi idee, et antiikajalugu on tänapäeva mõistmisel ebaoluline, on veider ja absurdne. Kõik meid ümbritsev on Antiik-Kreeka pärand,“ ütles Harrison ja lisas, et kui see ettepanek tõesti läbi läheb, seab see Rootsi kogu maailma silmis väga piinlikku olukorda.
Väidetavalt tuli teha õppekavas muudatusi väheste ajalootundide tõttu ja leiti, et põhikooli õpilastel on rohkem vaja keskenduda 19. ja 20. sajandile, eriti holokaustile, külmale sõjale ja ideedele, mis kujundasid Rootsit sõjajärgsel perioodil. Siia alla kuulub ka teadlikkuse tõstmine sooideoloogiast, migratsioonist ning rassismist. Õppekavas on siiski ka piisavalt ruumi Lääne orjapidamise ja kolonialismi põhjalikuks lahkamiseks.
Paraku ei mahu sinna aga 20. sajandi 100 miljonit kommunismiohvrit, õpikutest puudub ka Hiina diktaatori Mao Zedongi nimi, rääkimata Hiina kultuurirevolutsiooni ajal toimunud raamatute põletamised ja muudest koledustest.
Allikas: Voice of Europe, Svenska Dagbladet
Refereeris Triin van Doorslaer