Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Pinged Astra Zeneca ümber näitavad Brüsseli jõuetust kogu pandeemia kontekstis

-
28.01.2021
Vaktsiin, mille ümber on puhkenud tüli. (Foto: Scanpix)

Euroopa Liidu ja ravimitootja Astra Zeneca vahel puhkenud tüli on järjekordne näide sellest, kui hambutu on Brüsseli bürokraatia ülemaailmsete katastroofide korral.

Ravimitootja Astra Zeneca juhi sõnul pole neil lepingulist kohustust Euroopa Liidule vaktsiine toota, kuid Euroopa Komisjoni arvates on see väide vale ning vastuvõetamatu, edastas kolmapäeval ETV uudistesade “Aktuaalne kaamera”.

Pinged AstraZeneca vaktsiinitarnete ümber kerkisid kolmapäeval Euroopa Liidu pealinnas haripunkti. Mitmed Euroopa väljaanded, sealhulgas belglaste Le Soir avaldasid Astra Zeneca juhi intervjuu. Firmajuhi sõnul polegi neil üldse kohustust Euroopa Liidule vaktsiine tarnida.

“Nägemus, et ettevõte ei ole kohustatud tarnima vaktsiine, sest me allkirjastasime lepingu, milles nad lubasid anda endast parima, ei ole ei õige ega aktsepteeritav. Me sõlmisime lepingu kindlustamaks seda, et firma loob tootmisvõimekuse, et nad saaksid tarnida meile vaktsiine sel päeval, kui nad saavad ravimiameti heakskiidu,” lausus Euroopa Komisjoni tervisevolinik Stella Kyriakides.

Euroopa Komisjoni ametnike sõnul oli esialgse lepingu suuruseks üle 100 miljoni vaktsiinidoosi selle aasta esimeses kvartalis. Nüüd on firma lubanud neile tarnida vaid ligi veerandi jagu sellest.

Samuti ütles ravimifirma juht, et kuna Suurbritannia sõlmis lepingud kolm kuud varem, siis oli firmal aega nende jaoks tootmisvõimekusi luua. Kusjuures selles lepingus olevat kirjas, et Suurbritannia tehastes valmistatud vaktsiin peab täitma esmajoones kohaliku vajaduse.

Euroopa Liidu ametnike sõnul läheb see vastuollu nende lepinguga, sest Euroopa Liidule pidid vaktsiini tagama ka Suurbritannia tehased.

Tundub, et Brüssel sai tagasilöögi oma raevukale Brexiti-vastasele poliitikale ja Astra Zeneca Suurbritannia tehased varustavad vaktsiiniga kõigepealt seda EL-ist eraldunud riiki. Eks impeeriumipoliitika leiab ikka kord terava kivi.

Hetkel pole selge, kummal selles tülis õigus on, kuid juhtum on tõestuseks, et EL-i monstrum on pandeemia tagajärgede likvideerimises üsna saamatu ja liikmesriigid peavad pigem lootma otsetarnete peale. (BNS-UU)