06.06.2022
Poola president Andrzej Duda ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Kiievis.
Prantsusmaa ja Saksamaa soovimatuse põhjuseks aidata Ukrainat võib olla ka hirm Poola mõjukamaks muutumise ees, kirjutab Poola ajakirjanik ja politoloog Jacek Karnowski portaalis Remix News.
Prantsusmaa ja Saksamaa Vene-suunaline poliitika tekitab järjest enam pettumust. Ukrainale saadetav abi takerdub pidevalt, sanktsioonidega venitatakse ja suhtumine Putinisse, nt pidevad telefonikõned, on sõna otseses mõttes piinlikkust tekitav.
Ukraina abistamise osas jääb paratamatult mulje, et viivitamine on teadlik või on tegu lihtsalt tühja mänguga. Sakslaste ja prantslaste esialgne halvasti varjatud pettumus Ukraina edukas vastupanus – või selles, et Ukraina üldse Venemaale vastu hakkas – on asendunud survega Kiievile teha Moskvale järeleandmisi. Ukraina peaks nõustuma 1/3 oma riigi territooriumi loovutamisest Venemaale, et Pariis ja Berliin, aga tegelikult ka Haag ja Rooma, saaksid lõpetada Ukraina abistamise teesklemise.
Kas on asi tahtmatuses teha ohverdusi, mure majandushuvide pärast või lootus jätkata odava Vene energia tarbimist? Või on põhjuseks miski muu?
Põhimõtteliselt puudutab see praegune „mäng“ kogu Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni, eriti aga Poola tulevikku. Mõned Lääne riigid tunnetavad – võib-olla alateadlikult – , et Venemaa agressiooniga said alguse protsessid, mis pikemas perspektiivis tugevdavad Poolat. Ja Poola on riik, mis on juba praegu liiga võimas selleks, et Lääne riigid saaksid seal suruda läbi 1990. aastatel paika pandud plaane.
On täiesti võimalik, et Varssavi ja Kiievi vahel tekkib alaline liit – liit, mis võib osutuda edukaks vastukaaluks Prantsuse-Saksa teljele. Juhul kui Ukrainal peaks õnnestuma saada Euroopa Liidu liikmeks, oleks tegemist liiduga, mis muudaks täielikult Euroopa kogukonna mängureegleid, ent isegi ELiga mitte liitumise korral nihutaks selline liit drastiliselt jõudude vahekorda kogu Euroopas.
Venemaa agressiooniga Ukraina vastu on toimunud ka oluline muutus kogu regiooni psühholoogias ja eneseteadvuses. Lisaks Poolale ja Ukrainale on Venemaa poolt ohustatud riikide hulgas ka Baltimaad, Rumeenia ja Moldova, kes kõik tegelevad praegu oma positsioonide, poliitikate ja huvide ümberhindamisega. Võib öelda, et nad astuvad Varssavi jälgedes ja seda paljuski põhjusel, et Berliin ei jäta neile teist valikut. Sest Berliini juhtimise all ei ole julgeolek olnud garanteeritud, vastupidi, sellega isegi suurenes otsene oht regiooni riikidele.
Ukraina sõjaga seotud panused on meeletult suured. Kui Ukraina peaks kaotama, siis ei ole Ukraina rahvus (arvestades venelaste tegutsemist okupeeritud aladel) mitte ainult ohus, vaid põhimõtteliselt ähvardab seda kadumine. Ja ka Poola julgeolek on siis otseselt ohustatud.
Ukraina triumf võiks aga tuua kaasa ajaloolise geopoliitilise läbimurde, mis oleks väga kasulik Poolale. Poola ei läinud Ukrainale appi mitte lihtsalt ühise kristliku pärandi, solidaarsuse ja empaatia tõttu, vaid ka väga selgetel poliitilistel ja ajaloolistel kaalutlustel. Kes seda näha ei suuda, on päris kehva silmanägemisega.
Allikas: Remix News