08.02.2022
Somaalia sõdib aastakümneid – pole siis vaja imestada, kui riiki on tabanud palju hädasid. Opositsiooni relvajõud pealinnas Mogadishus.
Praeguse kliimahüsteeria raames tembeldatakse kõik inimtekkeliste kliimamuutuste süüks – samas võib see Aafrika puhul isegi õige olla, sest sealsed kliimamuutused võivad tõesti inimtegevusest tingitud olla, täpsemalt pidevast sõdimisest, mis laostab riikide niisutussüsteemid.
Hinnanguliselt 13 miljonit inimest Keenias, Somaalias ja Etioopias seisab silmitsi ränga näljaga, kuna Aafrika Sarvel on aastakümnete kõige karmim põud, teatas ÜRO Maailma Toiduprogramm (WFP) teisipäeval. WFP hinnangul on järgneva kuue kuu jooksul tarvis 327 miljonit USA dollarit, et leevendada vahetuid vajadusi ning aidata kogukondadel kliimašokiga paremini toime tulla.
Kui jälgida nende riikide siseolukorda, siis islamistide ja separatistidega sõdiv Somaalia on juba aastakümneid pidevas kodusõjas; Etioopia on pikki aegu sõdinud naaberriigi Eritreaga ja endalgi käib aastaid kodusõda Tigray mässulistega; ka Keenia on hädas Al-Shabaabi islamisõdalastega.
Aastakümneid sõdivates riikides saab paratamatult kannatada infrastruktuur, sealhulgas niisutussüsteemid, mida on neis Saharast lõunas asuvas Saheli kuivas tsoonis paratamatult vaja pidevalt korras hoida. Lisaks muudab sealset kliimat hullemaks ka ekstensiivne põlluharimine ja karjakasvatus.
See tendents ei kehti ainult Aafrika sarve piirkonna, vaid kogu Saheli piirkonna kohta: pikki aastaid sõditakse ka Sudaanis, Lõuna-Sudaanis, Tšaadis, Nigeris, Malis, Burkina Fasos ja paljudes teistes sealsetes riikides. Sõdiv riik aga ei suuda tavaliselt piisavalt hoida oma veeressursse ega viljakat mulda. Nigeris on suured alad kasutamiskõlbmatuks muutnud ka uraani kaevandamine prantslaste poolt.
Kui räägitakse põuast Aafrikas, siis ikka selleks, et nõuda süsinikuneutraalsust – tegelikult on põhjuseks see, et aafriklastele meeldib vastuolusid relvadega lahendada ja siis ei jää aega niisutuskanali kaldaid kindlustada ega kaevu puhtana hoida.