11.12.2018
Kollavestid president Macroni kõnet kuulamas.
Prantsusmaal oodati riigipea kõnet, mis pidanuks vastuoludest leekides riiki rahustama, kuid midagi väga asjalikku Emmanuel Macronilt ei tulnud.
Mõned “kollavestidest” meeleavaldajate rühmad reageerisid Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni esmaspäevasele kõnele salvavalt, nimetades riigipea järeleandmisi “leivaraasudeks”, kuid teised tunnustasid tema jõupingutusi.
“Rumalus”, “paroodia”, “bluff”, “piisk meres” olid esimesed reaktsioonid Macroni kõnele, milles ta lubas tõsta miinimumpalka 100 euro võrra kuus, loobuda plaanist tõsta pensionäride makse ja rakendada teisi rahanduslikke meetmeid.
Prantsusmaa lõunaosas Le Boulou linnas kogunes umbes 150 “kollavesti” ringristmikule ja kuulas tähelepanelikult presidendi kõnet. “Ta püüab teha piruetti, et uuesti jalad alla saada, kuid me näeme, et ta ei ole siiras. See on trikk,” ütles automehhaanikuna töötav Jean-Marc.
“See on kõigest näitemäng meediale. Tühised meetmed, mis näivad peaaegu provokatsioonina,” ütles 12 päeva tagasi kollavestidega liiitunud rattamehhaanik Thierry (55). “See on kino, see ei lahenda sisulisi probleeme,” ütles ta ja lubas, et kollavestid jätkavad lahingut.
Vähem kui tund pärast presidendi kõnet oli Prantsuse tollipunkti A9 tegevus piiril Hispaaniaga täielikult halvatud, ütles AFP fotograaf. “Võib-olla kui Macron oleks pidanud selle kõne kolm nädalat tagasi, oleks see liikumist rahustanud, kuid nüüd on liiga hilja,” ütles Rennes´i kollavestide liige Gaetan (34). “Meie jaoks on see kõne rumalus.”
Mõned kollavestid nägid Macroni kõnes aga “teadlikkust” oma probleemidest. “Tõus on 100 eurot. See ei ole tõesti halb,” ütles kollavestide eestkõneleja Erwan riigi loodeosas Rennes´i linnas. Ta ütles kommentaariks pensionäridele mõeldud meetmetele, kes teenivad alla 2000 euro kuus, et see “annab neile pisut enam” ja lisas, et “aastalõpu lisatasu on väga hea”.
Prantsuse keskklass ei saa enam hakkama ning kuigi sellele on tähelepanu pööratud, on president Emmanuel Macron vastanud põlguse ja ülbusega, ütles Prantsusmaa Rahvusliku Liidu juht Marine Le Pen.
“Keskklass ei saa enam hakkama. See on jälle asi, mida on väljendatud ja mis põrkub vastu Emmanuel Macroni valitsuse mõistmatuse müüri. Vastuseks on solvangud, põlgus ja ülbus. Ta on juba 18 kuud niimoodi käitunud,” rääkis Le Pen.
Marine Le Pen ütles ERR-ile, et kavatseb peatsetel europarlamendi valimistel anda Macronile korraliku lahingu, teha seda liidus omasuguste euroskeptikutega teistest riikidest ja seejärel hakata Euroopa Liitu ümber tegema.
17. novembril alanud meeleavaldused olid esmalt suunatud kütuseaktsiisi tõusu vastu, kuid on nüüd laienenud protestiks üldise elukalliduse ja Macroni vastu. Kolme nädala jooksul toimunud meeleavaldustel on Pariisis ja mujal puhkenud vägivald ning rängalt kannatada on saanud ka Prantsusmaa majandus.
Protestijad lubavad jääda barrikaadidele, kuniks nende nõudmised on täidetud. Kui Macron 2017. aasta mais presidendiks valiti, siis ta lubas anda hoogu Prantsuse takerdunud majandusele ning eirata tänaval protestijate nõudmisi.
Eelmisel nädalal aga lubas valitsus tühistada plaanitud kütuseaktsiisi tõusu, mis kollavestide meeleavaldused läitis. Tõusu eesmärk oli vähendada fossiilkütuste osakaalu prantslaste energiatarbimises. Meeleavaldajaid see ei rahuldanud ning laupäeval toimus protestide neljas voor, kus nõuti riigilt meetmeid ebavõrdsuse vähendamiseks.
Kui jälgida üht momenti, 100 euro lisamist “alla 2000 euro kuus teenivatele pensionäridele”, siis Eestiga võrreldes on arvud väga erinevad – meil on pensionid ikkagi kordi väiksemad ja saja euro lisamine muudaks midagi tuntavalt, Prantsusmaal aga sealse elatustaseme juures tõenäoliselt mitte. Seega võib oodata protestide jätkumist, seda enam, et Emmanuel Macron on saanud Prantsusmaa ajaloo kõige ebapopulaarsema presidendi tiitli – teda toetas viimati 26% prantslastest.
Peavoolumeedia jätab targu mainimata selle, et Prantsusmaal ja mujal Lääne-Euroopas on heaoluühiskonna aeg otsa saamas ning üheks põhjuseks on tohutud kulud migrantide ülalpidamisele ja turvalisuse tagamisele, mille rändekriis on Euroopalt võtnud.
Allikas: BNS-AFP, ERR