Putin kuulutas välja uue Russki Miri doktriini

Maailm,
©Scanpix
Vladimir Putin

Iltalehti kirjutab, et Vladimir Putin kuulutas esmaspäeval välja uue välispoliitilise doktriini Russki Mir, millest hakatakse edaspidi juhinduma.

Vene välispoliitika asjatundja, Tampere ülikooli abiprofessor Rinna Kullaa ütles lehele, et sellist asja oligi Kremlilt oodata.

Putini uus välispoliitiline ehk „humanitaarne” doktriin on mõjutatud nn Russki Mir ehk Vene Maailma ideest. Kullaa sõnul on tegemist kultuurilis-sotsioloogilis-poliitilise mõttemalliga, mis oma praeguses poliitilises tähendusses sai alguse juba 21. sajandi alguses.

Vene ideoloogid ja kõva käe poliitikud on õigustanud venekeelse elanikkonna kaitsmiseks teiste riikide asjadesse sekkumist Russki Mir mõttemalliga. Nii oli see ka Krimmi okupeerimisega Ukrainas.

Putini poolt heaks kiidetud 31-leheküljeline doktriin ütleb, et Venemaa peab „kaitsma, kindlustama ja edendama vene maailma traditsioone ja ideaale”.

Vene Föderatsioon pakub tuge välismaal elavatele kaasmaalastele nende õiguste realiseerimiseks, nende huvide kaitse tagamiseks ja vene kultuurilise identiteedi säilitamiseks, ütleb doktriin.

Doktriini kohaselt peab Venemaa tugevdama koostööd teiste slaavi rahvaste, samuti Hiina ja Indiaga ning tugevdama sidemeid Lähis-Ida, Ladina-Ameerika ja Aafrikaga.

Kullaa kahtleb selle uue doktriini strateegilistes eduvõimalustes. „Ma arvan, et pole sugugi kindel, kas Hiina valib tiheda partnerluse Venemaaga või on see Lähis-Idas väga edukas,” ütleb ta.

Kullaa sõnul pole juhus, et Putin kuulutas välja uue välispoliitilise doktriini peaaegu samal ajal, kui Venemaa teatas Euroopa gaasikraanide sulgemisest.

Soome peaks sellise poliitika suhtes valvas olema, ütleb Kullaa. Tema sõnul on selge, et Putini uuel doktriinil on tagajärjed ka Soomele. Sellel uuel poliitikal on tagajärjed ainuüksi seetõttu, et Soome on osa Euroopa Liidust ja lääneriikidest, ütles ta. Kullaa toob näiteks, kuidas see uus doktriin räägib Gruusiast ja eriti Abhaasia ja Osseetia piirkondadest, mille Venemaa tunnistas iseseisvaks pärast Gruusia sõda 2008. aastal.

Kuigi Venemaal on Russki Miri mõttemalli kasutatud õigustamaks Venemaa okupeerimist Krimmis ja kohalolekut näiteks Donbassi separatistlikes piirkondades, on Kullaa sõnul esmaspäevase avalduse põhieesmärk mujal.

Selle eesmärk on avalikult tutvustada Venemaa globaalset paiknemist ja selgitada oma rahvale välispoliitikat neile arusaadavas keeles, ütles Kullaa.

 

Vaata siit:

https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/5537fee0-7f90-42e1-9a6b-83c696c61e58

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused