Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Rahandusministrite kohtumisest ning EL-i ja Soome kliimapoliitikast: parem juba tädi juurde kohvile

-
15.09.2019
Rahandusministrite kohtumisest ning EL-i ja Soome kliimapoliitikast: parem juba tädi juurde kohvile

EKRE liige ja Uute Uudiste kaasautor Soomes Paul Oja vahendab arvamust, et EL-i tippkohtumiste taustal oli rahandusministrite kohtumine Helsingis kui sisseastumine tädi juurde tassi kohvi jooma.

“Reedel ja laupäeval (13. ja 14. septembril) istusid Helsingis koos ELi rahandusministrid. Yle uudisteportaalis teeb koosistumisest kokkuvõtte reporter Janne Toivonen.

Koosoleku külalislahke peremees oli Soome rahandusminister Mika Lintilä (Keskerakond). Oma sõnavõttudes nõudis ta Euroliidult kliimaasjades globaalse juhtpositsiooni sissevõtmist ja tänas liikmesriike hoiakumuutuste eest. Konkreetsete meetmete osas kiilus jutt aga kinni.

Saksa rahandusminister Olaf Scholz tõstatas küsimuse lennukikütuse maksustamisest kui ühest vahendist süsinikusaaste vähendamiseks ELis. Lintilä viis jutu sujuvalt lennukite biokütusele, mille üldisemaks kasutuselevõtuks kulub veel aastaid.

Tegemist oli mitteametliku kohtumisega, millelt ametlikke seisukohavõtte ei oodatudki. Selgus ometi, et praktilisi kompromisse on kaunis raske leida. Ja et Soome pole igatahes see riik, kes sunniks teisi tagant konkreetseid meetmeid võtma.

Toivonen leiab: „Kui koosolekuid peresündmustega võrrelda, siis ELi tasemel tippkohtumine oleks nagu pulmad või matused, käesolev kokkusaamine meenutas aga rohkem sisseastumist tädi juurde tassi kohvi jooma“.

Kohtumise ajal tuli ajakirjanikule teadaanne selle kohta, et lennukompanii KLM on vähendanud lende Brüsseli ja Amsterdami vahel viielt neljale päevas. Meedet kiidetakse kui suurt edusammu keskkonna eest seismise õilsas võitluses. Linnade vahemaa on umbes 200 kilomeetrit.

Kui Tartu ja Tallinna vahet tehtaks neli või viis lennureisi päevas, kõneleks see ainult sellest, et maksuvaba lennukikütuse kulutamine käib äri mõttes selgesti üle võrreldamatult keskkonnasõbralikumast rongiliiklusest.

Kui aga kunagi tulevikus hakatakse lennukites kasutama biolisandiga kütust, millega praegu maa peal mootorid kinni jooksevad, kas sina riskiksid sellise lennuki peale istuda?

Euroopa Liit on seadnud sihiks oma majanduse süsinikuneutraalseks muutmise aastaks 2050. Soome valitsus peaministri Antti Rinne (sots.-dem.) juhtimisel on otsustanud olla katoliiklikum kui paavst ja seadnud Soomele eesmärgiks sama olukorra saavutamise aastaks 2035.

Põlissoomlaste parlamendirühma aseesimees Jani Mäkelä leiab, et Rauma tehases suletava paberimasina töölised on Soome kägistava kliimapoliitika esimesed ohvrid. Masina sulgemist põhjendab paberikontsern UPM muuhulgas sellega, et „energia hinnakujundus on ebastabiilne“.

Ka Helsingi linn on langemas auahne ja ülespuhutud kliimapoliitika ohvriks. Linnapea Jan Vapaavuori, endine Koonderakonna rahvasaadik, kurtis kord A-stuudios, et Helsingi söeküttel soojustsentraalil võiks lasta ettenähtud investeerimstsükli aja lõpuni töötada ja alles siis siirduda kasutama muid võimalusi. Linnapead teeb murelikuks, et linn on sunnitud osa küttesüsteemi ressursist kasutamata jätma ja suure kiiruga uusi lahendusi otsima.

Praegu tundub, et eelistatavam oleks tõesti kohvipaus tädi juures kui matused, kus kirstus võib olla midagi Soome jaoks üsna tähtsat.”