Rändepakti järel on väljas taas üks valedesse uppunud resolutsioon

Europarlamendi ja Euroopa Komisjoni unistus.

Uued Uudised avaldasid neljapäeval Euroopa Parlamendi “afrofoobia”-resolutsiooni, mis on nüüd kaasa toonud valetavad õigustused.

Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles kutsutakse kaitsma Euroopa Liidus elavaid Aafrika päritolu inimesi ning võitlema nende diskrimineerimise vastu, vahendas rahvusringhääling.

Euroopa Parlamendi esindaja rõhutas, et resolutsiooni eesmärk on kõigi Euroopas elavate inimeste kaitsmine rassismi vastu ja inimõigustest kinnipidamisest tagamine. “See ei näe ette mingeid kindlaid tegevusi ega finantsvahendite eraldamist, aga kutsub Euroopa Komisjoni üles arvestama selliseid muresid tuleviku rahastamisprojektides,” märkis ta.

Tegelikkus: EP palub Euroopa Komisjonil luua ELi raamistik, et välja töötada riiklikud strateegiad Aafrika päritolu inimeste sotsiaalseks kaasamiseks ja integreerimiseks.

EP palub liikmesriikidel välja töötada riiklikud rassismivastased strateegiad, et lahendada Aafrika päritolu inimeste eriolukord sellistes valdkondades nagu haridus, eluase, tervishoid, tööhõive, politseitöö, sotsiaalteenused ja kohtusüsteem, poliitiline osalemine ja esindatus, ning julgustada Aafrika päritolu inimesi osalema telesaadetes ja muus meedias, et suurendada nende avalikku esindatust ja pakkuda Aafrika päritolu lastele head eeskuju.

EP nõuab, et Euroopa Komisjon pööraks praegustes ja edaspidistes mitmeaastastes rahastamisprogrammides Aafrika päritolu inimestele rohkem tähelepanu.

EP kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles edendama ja toetama Aafrika päritolu inimeste tööhõive, ettevõtluse ja majandusliku mõjuvõimu suurendamise algatusi, et vähendada nende keskmisest suuremat töötust ja diskrimineerimist tööturul.

“Samuti ei kutsuta sellega üles mitte mingisuguste uute rändealaste reeglite või seaduste kehtestamisele ega tegele see resolutsioon ka Aafrikale abi eraldamisega. Kuid selles kutsutakse liikmesriike üles aitama Euroopasse suunduvaid migrante jõudma Euroopasse elusalt, mis on midagi, mille vastu ei saa olla ükski korralik inimene,” öeldakse Euroopa Parlamendi selgituses.

Tegelikkus: EP nõuab, et liikmesriigid rakendaksid ja jõustaksid nõuetekohaselt nõukogu raamotsuse rassismi ja ksenofoobia teatud vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega, eelkõige lugedes rassi, rahvusliku või etnilise päritoluga seotud ajendit kuritegu raskendavaks asjaoluks, tagamaks, et Aafrika päritolu inimeste vastu suunatud vihakuriteod registreeritakse ja neid uuritakse ning kurjategijad võetakse vastutusele ja neid karistatakse.

EP palub liikmesriikidel lõpetada rassiline ja etniline profileerimine kõigis kriminaalõiguse rakendamise vormides, terrorismivastastes meetmetes ja sisserändekontrollis, ametlikult tunnistada ebaseaduslikku diskrimineerimist ja vägivalda ning võidelda selle vastu, korraldades ametiasutustes rassismi ja kallutatuse vastaseid koolitusi.

Selliseid nõudeid on resolutsioonis palju, ometigi väidab ERR: “Euroopa Komisjon on korduvalt kinnitanud, et ÜRO ränderaamistik ei ole juriidiliselt siduv ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi liikmesriikidele,” ütles Komisjoni Eesti-esinduse kommunikatsioonijuht Hanna Hinrikus reedel ERR-ile. EL valetab liikmesriikidele avalikult, töötades eituste taga regulaarselt välja üha uusi massimigratsiooni soodustavaid dokumente.

“Resolutsioonis öeldakse, et tuleb näiteks keelustada igasugune statistika kogumine päritolu alusel, kui küsimuse all on kriminaalsus ja kuriteod. Tuleb enam maksumaksja raha suunata sellesse, et võtta rohkem vastu aafriklasi. Öeldakse põhimõtteliselt, et tuleb hakata looma kvoote, et aafriklased Euroopas ei oleks “diskrimineeritud,”” kommenteerib EKRE Riigikogu saadik Jaak Madison.

Rahvastikuregistri andmeil on 29. märtsi seisuga Eestis välja antud 1182 kehtivat elamisluba ja elamisõigust Aafrika riikide kodanikele, neist 26 on pikaajalised elamisload, 1146 tähtajalised elamisload ja 10 tähtajalised elamisõigused.

Lubadest 608 oli väljastatud Nigeeria kodanikele, 166 Egiptuse, 90 Kameruni, 67 Ghana, 37 Lõuna-Aafrika Vabariigi, 33 Maroko, 25 Sudaani, 22 Tuneesia, 20 Alžeeria kodanikele. Kokku oli Eesti elamisluba saanud 33 Aafrika riigi kodanikud. (BNS)

Kommentaarid