15.02.2020
Migrandilaager Moria Lesbose saarel.
Rändesurve all ägav Kreeka, kelle Egeuse saarte põgenikelaagrid on pilgeni täis, on karmistanud asüülipoliitikat väljasaadetavate arvu suurendamise, uute kinnipidamiskeskuste ja plaaniga rajada merre tõkked.
“Saartel tekkinud ummikute likvideerimine on meie esmane prioriteet,” ütles migratsiooniminister Notis Mitarachi AFP-le.
Valitsus püüab rahustada Euroopa Liidu kagutiival elavaid saarlasi, keda ärritab Brüsseli väidetav tegevusetus.
Kreekast on viis aastat pärast 2015. aasta rändekriisi saanud taas põgenike peamine Euroopasse saabumise värav ning riik ei tule enam toime asüülitaotluste tohutu laviiniga. Viimastel andmetel ootab läbivaatamist 90 000 taotlust.
Samal ajal saabub iga päev Egeuse mere Lesbose, Samose, Chiose, Lerose ja Kosi saarele Türgist uusi põgenikke. Vaid 6200 inimesele ehitatud laagrites elab praegu üle 38 000 inimese.
Laagrite ümbrusse on tekinud slummid telkidest ja muudest ajutistest ulualustest. Rahvarohkus on vallandanud kohalikes elanikes rahulolematuse.
Valitsus lubas eelmise aasta lõpuks 20 000 asüülitaotlejat saartelt mandrile viia, kuid on seni toime tulnud vähem kui poolega, sest ka mandril on kohalikud elanikud ja ametnikud selle vastu.
Nüüd on valitsus, kes jaanuaris oli sunnitud tühistama juulikuise otsuse migratsiooniministeerium kaotada, hakanud kiirendama asüülitaotlusele eitava vastuse saanud inimeste Türki tagasi saatmist.
“Tagasisaatmisprotsessi kiirendatakse,” ütles Mitarachi. Selleks tuleb Kreeka asüüliteenistusel hoogustada otsuste langetamist jaanuaris jõustunud seaduse alusel. Mitarachi arvates ei tohiks taotluste menetlemisele kuluda üle kolme kuu.
Esikohale seatakse äsjasaabunud, kelle taotluse hindamiseks on ette nähtud 25, apellatsiooni korral kuni 60 päeva. Seejärel viiakse tagasilükatu Türgi piirile.
Uue seaduse põhjal annab Kreeka asüüli maksimaalselt kolmeks aastaks ja seejärel hinnatakse taotlust uuesti sõltuvalt riigist, kust põgenik tulnud on, seletas Mitarachi.
Tulijate tõrjumiseks on Keekal kavas rajada Egeuse merre 2,7 kilomeetri pikkune ja 1,10 meetrit kõrge ujuvtõke. Projekt ärritab inimõiguslasi, kelle sõnul on tõke arvatavasti kasutu, kuid igatahes ohtlik. (AFP-BNS)