19.04.2016
Läänemere regioonis paiknevad NATO maa- ja õhuväe väikesed üksused ei ole varustatud ega mõeldud kaitseoperatsioonideks ning merel on sõjaline olukord veelgi rohkem Venemaa poole kaldu, seisab riigikogu riigikaitsekomisjoni tellimusel valminud raportis.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni tellimusel rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses valminud raport, mis käsitleb NATO ja Venemaa sõjalise seisundi võrdlust Läänemere piirkonnas, märgib, et USA sõjalise võimsuse tõttu on NATO säilitanud üldise tavajõudude ülekaalu Venemaa suhtes. Samas on see eelis on hakanud vähenema. “Ühelt poolt on seda tinginud Venemaa ulatuslik sõjaline moderniseerimine, teiselt poolt aga asjaolu, et allianss keskendus pärast 11. septembri terrorirünnakuid eelkõige madala intensiivsusega konfliktidele ning Euroopa riikides jäeti sõjavägi hoopis vaeslapse ossa,” seisab raportis
Raporti koostajad nendivad, et konflikt Läänemere piirkonnas oleks sootuks teistsugune.
“Venemaal on piisav kõrge intensiivsusega sõja pidamise võime, mis suudab seada NATO ülekaalu kahtluse alla kõigis sõjapidamise valdkondades. Venemaa A2/AD [juurdepääsu ja tegevusvabaduse takistamise] võime on suuteline välistama NATO jõudude juurdepääsu- ja manööverdamisvabaduse õhus, merel ja maal kogu Balti operatsioonialal. Venemaa suudab lahinguväljale välja panna ka võimsa tulejõu, mis võib kaasa tuua väga palju ohvreid,” seisab raportis.
Raporti koostajad nendivad, et lääneriikide sõjalised jõud ei ole siinses regioonis otsekohe saadaval. Kui jätta kõrvale piirkonna riikide enda sõjalised jõud, siis koosneb NATO praegune maaväe kohalolek Läänemere piirkonnas enamasti kompaniisuurustest väljaõppeks ja õppusteks mõeldud üksustest. “See tagab küll USA ja teiste liitlasriikide sõjaväelaste püsiva kohaloleku, kuid need üksused ei ole varustatud ega mõeldudki kaitseoperatsioonideks,” seisab raportis.
“Sama kehtib õhuruumi kohta,” seisab raportis. “Merel on tasakaal veel enam käest ära, sest NATO kohalolek Läänemere idaosa vetes on ainult sporaadiline.”
Raporti koostajad peavad küsitavaks lisajõudude toomist Balti riikidesse olukorras, kus Venemaa saab kasutada oma A2/AD võimeid. “Pealegi on Euroopa riikide vägede ja võimete allakäigu tulemusel ainult Ameerika Ühendriikidel täielik valik sõjalisi võimeid, mida on vaja kaitseoperatsiooni korraldamiseks suurema rünnaku korral Läänemere piirkonnas,” seisab raportis.
Samas on USA lahinguvõimed Euroopas üsna kasinad, see aga tähendab, et ulatusliku konflikti korral Venemaaga tuleks valdav osa USA jõude transportida üle Atlandi ookeani. Raskebrigaadide toomine USA-st Balti tandrile võib võtta nädalaid.
“NATO on seni olnud väga ettevaatlik ja astunud ainult sümboolseid samme kohaloleku suurendamiseks oma idatiival. Venemaa on samal ajal piirkonnas olemas peaaegu kõik, mida on vaja Balti riikide ja Poola ründamiseks,” seisab raportis.
“NATO praegust seisundit Läänemere piirkonnas ei saa mingil juhul pidada piisavaks, et heidutada Venemaa võimaliku agressiooni, sealhulgas A2/AD võimete kasutamist. See hetkeseisund ei anna märku tõsisest otsusekindlusest ega tegelikust sõjalisest võimest usutavalt toetada alliansi lubadust kaitsta NATO territooriumit Läänemere piirkonnas,” kirjutavad raporti koostajad, kelle hinnangul tuleb ohtlikust nõrkusest kiiresti jagu saada.
BNS
Foto: Reuters