“Roheusku” sakslased pöörduvad tagasi “söeusku”

Selline möll keset suve on ennekuulmatu – kõik tahavad sütt, ütles Berliinis kuumaks kaubaks muutnud söebriketi tarnija Frithjof Engelke.

Saksamaad ähvardab Ukraina sõja tõttu Vene gaasinappus ja ettenägelikumad sakslased on hakanud varuma eramajade kütmiseks sütt, ehkki see määrib ning tekitab tahma ja nõge, ja lisaks on söel suur süsinikujalajälg.

Sajandivanuse Berliini ettevõtte Hans Engelke Energie juht tunnistab, et tema pereäril on kuldsed päevad ja nüüd peab puhkus ootama.

Ta võtab koos kaastöötajatega palavikuliselt tellimusi vastu, organiseerib veoautoga  kohaletoimetamist ja seab tellitud koguse valmis neile, kes sellele ise lattu järele tulevad. Praegu ulatub tarnejärjekord juba oktoobrisse.

Palaval suvepäeval kaalub 46-aastane Engelke tolmuses ja hämaras laohoones sütt ja täidab kotte ning seab need alustele kliente ootama.

Linnavalitsuse andmetel köetakse Berliinis tänini söega 5000-6000 maja, mis teeb murdosa 1,9 miljonist eluasemest.

Engelke kliendid on üldjuhul vanemad inimesed, kes elavad vanades renoveerimata hoonetes ega saa söeta mingil moel tuba soojaks. Kuid on ka inimesi, kellele meeldib kahhelahju hubane soojus.

Sel aastal on aga massiliselt uusi kleinte, räägib Engelke, kelle keskmise suurusega ettevõte on hakanud müüma ka puupelleteid ja kütteõli.

“Inimesed, kes kütavad gaasiga, aga kel on kodus ahi veel alles, tahavad sütt,” kirjeldas ta talve lähenedes kogu Saksamaal levinud nähtust.

Üks söeusku pöördunud klientidest on 55-aastane Jean Blum, kes tõstab järelkärusse 25-kiloseid kallihinnalisi söekotte. “Ma ostan sütt esimest korda üle paljude aastate,” ütles Blum AFP-le.

Seni on ta kütnud kodu gaasiga ja ehkki ahjud on alles, teeb ta sinna tuld harva ja siis ainult puudega.

Nüüd on gaasihind järsult tõusnud ja tõuseb sügisel ilmselt veel, ja Blum tahab kindel olla, et ta talvel külma kätte ei jää. “Isegi kui see on tervisele halb, on see ikka parem kui külmetada.”

Ka söe hind on tõusnud Saksamaal 30 protsenti, aga see on ikka odavam kui küttepuud, mille hind on kahekordistunud.

“Ma muretsen ja mõtlen, kas gaasi ikka jätkub kõigile,” ütles Blum ja lisas, et Vene president Vladimir Putin on gaasikraanid Saksamaale pärast Lääne sanktsioonide kehtestamist juba osaliselt kinni keeranud.

Kivisüsi teeb Euroopa majanduses uut võidukäiku mitmel rindel.

Saksa valitsus on juba otsustanud suurendada söe kasutamist elektrijaamades, et tööstuse enegiatarvet rahuldada.

Berliin kinnitab siiski, et kavatseb täita lubaduse loobuda söe kasutamisest järk-järgult 2030. aastaks, ja välistab “fossiilkütuste, eriti söe renessansi”, nagu hiljuti tõotas kantsler Olaf Scholz. (BNS)