Rootsi julgeolekust: millal asendab multikultuurse maa kaitseväes viikingit pühasõdalane?

AFP_DE6LR

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist Lääne-Euroopas levinud uskumus, et külm sõda on läbi, suurim vaenlane Lääne demokraatiale on olematusesse kadunud ja riiklikule julgeolekule võib vähem kulutusi teha, on Venemaa agressiivsuse ja islamiterrorismi ägenedes kadumas ning eurooplased, sealhulgas ka rootslased, on asunud uuesti ja kiirustades oma relvajõude tugevdama.

Paraku on olukord veerandsajandi jooksul muutunud, enamikus Lääne-Euroopa maades on demograafiline seis pöördunud põlisrahva kahjuks, ilmunud on suur immigrantidest kodanikkond, nekrutiteks tuleb paratamatult hakata värbama neid, kellel on kaks kodumaad ja praegune ei pruugi neile seejuures tähtsuselt esikohal olla. Venemaa kõrvale on ilmunud teine vaenlane, islamiterrorism, mis on näiteks Prantsusmaad sundinud sõjaväe tänavatele viima ja nüüd hakkab päevakorda tõusma relvakandjate lojaalsus kriisiolukorras — kas moslemist Prantsuse sõdur hakkab vajadusel tulistama Prantsusmaa kodanikust pühasõdalast?

Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist kirjutas ajalehes Dagens Nyheter, et kaitseväe baasväljaõppesse võetavate isikute arvu võiks suurendada vähemalt tuhande võrra. Ministri sõnul on põhjus selles, et sealsel kaitseväel on raskusi saada täiendust ajal, mil julgeoleku olukord maailmas on halvenenud. Rootsi valitsus loobus kohustuslikust väeteenistusest 2010. aastal, kuid taastas selle eelmisel aastal. Hultqvisti sõnul oli selline otsus hädavajalik, vahendab BNS.

Sellise otsuse taustal tekib kahtlemata küsimus, kui palju hakkab Rootsi relvajõududes teenima mitterootsi taustaga inimesi, kes on sellesse riiki küll saabunud sooviga uut elu alustada, kuid ei pruugi olla uuele asukohariigile lojaalsed kasvõi seetõttu, et ühe sõja eest on nad juba põgenenud — kas nad on nõus ka uue kodumaa eest sõdima? Ja kas ei kujune jõustruktuurides välja teistsuguste ideaalidega gruppe, näiteks islamisõdalaste rakukesi?

Ligi 16% Rootsi elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad, kelle hulgast paljud on teenistuskohustuslased. Varem või hiljem tuleb relvade alla panna rohkem immigratsioonitaustaga inimesi ja siis tuleb tõesti küsida — kas Rootsi kodakondsusega araablane ikka soovib võidelda Gotlandil maabunud Vene dessantväelaste vastu? Eks sama probleem kummitab ka Eesti ühiskonda, kui mõelda üle Narva jõe tulevate tankide ja PBK inforuumis üles kasvanud vene rahvusest Eesti kaitseväelaste peale. Vastus on üks — mida ühe(põlis)rahvuslikum on ühiskond, seda vähem on ka julgeolekuriske!

Foto: Scanpix/AFP

Kommentaarid