25.08.2020
Rootsi jõustruktuure süüdistatakse rassismis. Ometigi on näiteks Rootsi kaitsevägi täiesti vikerkaarevärviline.
Uued Uudised ühendavad seekordsed välisuudised ametliku infoga Rootsi sõjaväe tegevusest seda riiki tabanud allakäiguga.
Rootsi kaitsevägi suurendas sõjalist valmisolekut Läänemerel ja Gotlandil, põhjuseks on nii Venemaa kui lääneriikide kasvanud sõjaline tegevus merealadel, vahendab STT.
Valmisoleku tõstmise eesmärk on tõhustada kontrolli Läänemere piirkonna üle nii merelt kui õhust. Lisaks suurendati sõjalist kohalolekut Gotlandi saarel.
“Me näitame oma kohalolekut ja kogume luureandmeid,” ütles kaitseväe operatiivjuht viitseadmiral Jan Thörnqvist. Tema sõnul ei ole sellist sõjalise aktiivsuse taset Läänemerel nähtud külmast sõjast saadik.
“Praegu käivad Vene sõjaväeõppused ning meie lähialadel tegutsevad ka NATO alused ja lennukid,” ütles Thörnqvist. Valmisoleku suurendamine on sõnum mõlemas suunas ning näitab, et Rootsi jälgib oma lähikonnas toimuvat. “Selleks on meil täielik õigus,” rõhutas Thörnqvist.
Rootsi ründamise tõenäosus on siiski endiselt väike, öeldakse kaitseväe teates, kuid “ettearvamatu julgeolekuolukord meie vahetus ümbruses seab meie kättesaadavusele ja valmisolekule”.
Rootsi sõjaväeluureteenistus (MUST) ütles märtsis, et julgeolekupoliitiline olukord piirkonnas on aja jooksul halvenenud, see tähendab, et kasvanud on sõjaliste vahejuhtumit ja vastasseisude oht, mis halvimal juhul võib viia olukorra eskaleerumiseni.
Edasi aga Rootsi tegelikkusest. “Suhteliselt tihti näen kommentaare, milles arutletakse Rootsis suurenenud kuritegevuse üle. Mõnel näivad olevat suured ootused selle kohta, mida Rootsi “sõjavägi” saavutada võiks. Kahjuks ei jaga ma nende optimismi,” kirjutab rootslane Ulf Göran Möller sotsiaalmeedias.
Nagu piltidelt näha, õitseb “euroopalik mõttelaad” Rootsi sõjaväes edukalt.
Samamoodi võis hiljuti videotelt näha, kuidas Rootsi naispolitseinik laskus BLM-i meeleavaldajate ees põlvili – ja seda teeb riigiametnik, kelle kohustuseks on miitingu piirkonnas korda valvata. Selline avalik poole valik tähendab, et kui mõni meeleavaldaja laskub seaduserikkumisteni, pole korravalvurist enam asja.
Rootsi on näide riiklikust enesetapust.
