Saksamaa “ime” varjus on toimunud pidev ja katastroofiline majanduse vundamendi lagunemine

Maailm,
©Reuters/Scanpix
ThyssenKruppi terasetööstuse tööline Saksamaal.

Järgmise kümnendi jooksul võib Suurbritanniat oodata ees pagendamine ülemaailmse majanduseliidi ridadest, ent sama saatus võib tabada peagi ka Saksamaad, kirjutab The Telegraphi kolumnist ja majandusanalüütik Ambrose Evans-Pritchard.

Kahel Euroopa suurriigil on siiski erinevad probleemid. Suurbritannia riskeerib praeguste poliitiliste ja majanduslike muutuste tuules, mängides ühest küljest ohtlikku, kuid samas väga julget mängu. Saksamaa panustab aga ideoloogilistele veendumustele, digitaalajastu-eelsele mudelile ja status quo säilitamisele.

Angela Merkeli pikaajaline ja ettevaatlik valitsusperiood meenutab põgusalt Brežnevi-aegset seisakuaega ja ehkki mõned sakslased on märganud, et nn Deutschland Inc ei ole enam sugugi tippvormis, ei paista keegi selle pärast eriti muretsevat.

„Me elame roosas pilvelossis. Me arvame, et oleme superstaarid ja et teised eurooplased peaksid järgima meie eeskuju,“ ütles Saksamaa majandusuuringute instituudi (DIW) president Marcel Fratzscher hiljuti. „Kui me võrdleme end Lõuna-Euroopaga või Itaaliaga, siis tundub kõik olevat fantastiline. Kuid Põhjamaadega võrreldes ei paista kõik sugugi nii kena.“

Tõepoolest, Saksamaa majandus on olnud viimase kahekümne aasta jooksul üks maailma kõige aeglasemalt kasvav majandus. Ida-Aasia, anglosfäär, Skandinaavia, Jaapan – kõigil on läinud paremini kui Saksamaal.

Saksamaa Bundesbanki andmetel võib Saksamaa majanduskasv 2021. aastaks langeda 0,75%-le, seda juhul kui tootlikkus püsib jätkuvalt stagnatsioonis. OECD statistika kohaselt on Saksamaa tööjõu tootlikkus püsinud keskmiselt 1,2% juures alates 1995. aastast (möödunud aastal oli see null).

Võrdluseks, Prantsusmaal on see olnud 1,2%, Suurbritannias 1,3%, Austraalias 1,5%, USAs 1,7% ja Koreas 3,9%. Paslik on ehk küsida, kas euro ikka on olnud Saksamaale nii soodne või on tegemist hoopis lõksuga?

Saksamaal õnnestus lühiajaliselt sõita nn Hiina lainel ning tõusta peamiseks masintööriistade ja kapitalikaupadega varustajaks Aasias. Kuid see periood on nüüd läbi. Veelgi hullem, Hiina ekspordib üha rohkem tooteid, mis kattuvad Saksamaa peamiste ekspordiartiklitega.

Nii on Hiinast saanud Saksamaa Achilleuse kand.  Hiina ekspordi püsiv vähenemine 10% tähendaks Saksamaale nelja aasta jooksul SKT vähenemist 4,8% võrra. Probleemid on nähtavad juba praegu. Saksamaa majandus on olnud majanduslanguse piiril juba 2018. aasta algusest.

Rahvusvahelise Valuutafondi endine Euroopa asedirektori Ashoka Mody sõnul ei ole Saksamaa läinud kaasa arengutega elektroonikatööstuses. „Maailmas toimuvad väga põhjapanevad muutused tootmises ja toodete levitamises ning ma kardan, et Saksamaal ei mõisteta, kui suur probleem see neile on.“

Kuid väga suur osa strukturaalsest langusest on seotud ka Saksamaa siseprobleemidega. Avaliku sektori investeeringud on olnud negatiivsed juba 2000. aastate algusest.  Suur osa investeerimiskohustustest on pandud liidumaade ja kohalike omavalitsuste peale, kuid paljud on pankrotis, muuhulgas näiteks ka endine rikas liidumaa Nordrhein-Westfalen.

Miks siis lõpetati avaliku sektori investeeringud ajal, mil Saksamaa oleks võinud  negatiivsete tegelike intressimääradega laenata 10-ks, 20-ks või isegi 50-ks aastaks? Sest otsustajate arvates tuli koguda raha lähenevaks kriisiks, aga ka eelarve tasakaalus hoidmiseks lihtsalt selle tasakaalus hoidmise nimel.

Seda strukturaalset korrosiooni on hästi varjanud rahaliit. Võlakriis andis Saksamaale ja kreeditorriikidele kätte piitsa, millega võlariikide kohal vehkida. Kogu võlasaagast kujunes võltsmoraalist nõretav etendus pühakute ja patustega. Tekkis moonutatud pilt, mis ühtlasi lõi Saksamaale korralikult pähe.

Saksamaa ekspordiime tume pool on välismaal vähe teada. See sõltub maksudest, energiast ja regulatiivsetest struktuuridest, mis eelistavad eksportivat eliiti. Palgad on langenud 1990. aastate lõpu tasemele. Tulemuseks on 7,8 miljonit nn minitöökohtadel töötavat inimest, kelle palk osalise koormusega töö eest on kuni 450 eurot. See omakorda on tekitanud Saksamaal sügavaid sotsiaalseid lõhesid. Vaesuses elavate inimeste protsent on tõusnud 2005. aastast  12%-t 17%-le.

Huvitav on ka see, et vasakpoolsed ei ole teinud olukorra muutmiseks pea midagi. Saksamaa töölisklass on kummalisel kombel leppinud merkantilistlikku majandussüsteemiga omaenda huvide vastaselt. Ühel päeval nad aga saavad aru ja ärkavad.

Euroaastad on olnud Saksamaa jaoks kaotatud aeg. Jäeti kasutamata võimalus kindlustada riigi tulevik ja investeerida uude tehnoloogiasse enne selle vananemist. Saksamaa jäi liiga kauaks ootele ja nüüd maksab kätte ka demograafiline olukord.

Bundesbanki andmetel kahaneb tööjõud edaspidi aastas 200 000 töötaja võrra, seda ka ükskõik kui suure immigratsiooni tingimustes. Eakate osakaal elanikkonnast tõuseb aastaks 2025 39,3%-ni ja sajandi keskpaigaks on see juba üle 50%.

Varasemalt on sakslased korduvalt tõestanud, kuidas nad on suutelised tulema välja keerulistest olukordadest. Kuid kõigepealt peavad nad vabanema illusioonidest ja vaatama olukorrale kainelt näkku.

Allikas: The Telegraph

Refereeris Triin van Doorslaer

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused