Sisserändetaustaga organiseeritud kuritegevus võtab Rootsi ühiskonda üle, “salliv” riik on võimetu olukorda kontrollima

Maailm,
- Updated
©Scanpix
Koht Botkyrkas, kus kurjategijate kuulidest hukkus 12-aastane tüdruk.

Viis aastat tagasi, migratsioonikriisi ajal, avas Rootsi oma piirid massilisele sisserändele, mis tõi endaga kaasa kriminaalsete grupeeringute sisseimbumise Lähis-Idast, Põhja-Aafrikast ja Balkanilt.

Rootsi seni nii rahulikes linnakestes hakkas kuritegevus massiliselt kasvama – möödunud aastal toimus politsei sõnul 257 pommiplahvatust ja enam kui 300 tulistamist.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Selle aasta augustis eskaleerus olukord Göteborgis, kus kurikuulus Ali Khani maffiapere blokeeris linna kirdeosas teed, loopis autode pihta põlevaid tõrvikuid ja ajas mööda linna taga rivaalitseva grupeeringu liikmeid. Politsei arreteeris 20 inimest, kuid tegemist oli paraku taas sümboolse sammuga, sest kõik kahtlusalused lasti hiljem taas vabaks, kuna süüdistaja arvates ei olnud nad seadust rikkunud.

Göteborgi politseiülem Erik Nord ütles eksklusiivses intervjuu Daily Mailile, et Rootsi tänavatel märatsevate kriminaalsete grupeeringute kultuuriline taust on täiesti teine ning seetõttu ei piisa neist jagu saamiseks tavapärastest politseimeetoditest. „Meil on vaja politseinikke juurde ja meie kohtud ning vanglad tuleb muuta selle olukorraga tegelemiseks kiiresti tugevamaks. Muidu saab Rootsist tõeline gängsterite paradiis,“ ütles Nord.

Rootsi peaminister Stefan Löfven keeldub tunnistamast tõsiasja, et kasvava vägivalla taga on migrandid. Ent politseinikud on hakanud rääkima. „Kaks aastat tagasi oleks inimesi, kes seostasid immigratsiooni kuritegevusega, süüdistatud rassismis,“ lisas Nord. „Ent toimumas on paradigmamuutus.“

Septembris nimetas politsei peadirektor Mats Löftving 40 maffiaklanni, kes on tulnud Rootsisse „ainsa eesmärgiga organiseerida ja süstematiseerida kuritegevust“. Tema kommentaar järgnes juhtumile, kus Backa Gangi nimeline grupeering lasi maha ühe Ali Khani grupeeringu liikme. Ali Khani liikmete kohta on tehtud viimse kahe aasta jooksul politseile üle 200 avalduse, kuid enamikul juhtudel loobuvad informandid selgitamata asjaoludel oma kaebustest.

Politseiinspektor Ulf Melander ütles kohtus: „Selle pere 120 liikmest umbes 60 on vanemad kui 15. Umbes 40 neist on meessoost ja ligi 30 neist on kantud karistusregistrisse.“ Ta lisas, et see pere on pannud kuritegusid korda juba mitu aastat ja mõjutanud kohalikku kogukonda väga negatiivselt. Peamiselt pannakse toime mõrvasid, tegeletakse väljapressimise, naistevastase vägivalla ja ähvardamistega, aga ka narkokuritegudega ning nende käsutuses on hulgaliselt ebaseaduslikke relvi.

Ali Khan ja Göteborgi teesulud on vaid jäämäe tipp. Lisaks 40 suurele grupeeringule, tegutseb Rootsis veel sadu väiksemaid gänge ja rivaalide vahelised konfliktid tähendavad seda, et viimase kolme aasta jooksul on olnud vaid üks kuu, kus omavaheliste arveteklaarimiste käigus kedagi ei tapetud. Rootsis on sedalaadi tapmisi praegu 10 korda rohkem kui näiteks Saksamaal.

Sel suvel sai Stockholmi lähedal 12-aastane tüdruk pargis jalutades juhuslikust kuulist surma. Üks Göteborgi õpetaja rööviti ning peksti läbi, sest ta oli teatanud kooli ümbruses ringi liikuvatest relvastatud meestest.

Kesk-Rootsi Dalarna ülikooli välistudengid palusid septembris, et nad kolitaks ümber kuhugi mujale ühiselamusse, kuna praegune naabruskond on Somaalia, Afganistani ja Iraagi immigrantide tõttu ohtlik, toimuvad tulistamised, röövimised, pussitamised, vägistamised ja koolihoonete süütamised. Mitmed välistudengid otsustasid Rootsist seetõttu ka lahkuda.

Indiast pärit välistudeng Mufassireen Ahmed kirjutas kirjas ülikoolile: „Üleüldine arvamus on, et tudengid justkui ei elakski Rootsis, nad ei kuule rootsi keelt ega koge Rootsi kultuuri ning traditsioone, neil on tunne, nagu nad elaksid mingis segregeeritud naabruskonnas.“

Massiliselt toimuvad ka nn alanduskuriteod, mille käigus röövitakse noor inimene paljaks, teda mõnitatakse ning seejärel vägistatakse. Seda teevad peamiselt sisserändajatest noored.

Rootsit on peetud pikalt maailma liberaalseimaks ja avatuimaks riigiks ning juba 1980. aastatel avas Rootsi oma uksed sisserändajatele. 2015. aasta migratsioonikriisi ajal võttis Rootsi Euroopas vastu pea kõige rohkem asüülitaotlejaid.

Nordi sõnul on üsna ilmne, miks kuritegelikud grupeeringud end just Rootsis nii hästi sisse on seadnud. „Meie heldet hoolekandesüsteemi ja usaldavat ühiskonda on kuritegelikel võrgustikel lihtne ära kasutada. Pooled väljamakstavad invaliidsushüvitised saadakse pettuse teel. Vahel nad näiteks lahutavad ja siis annab valitsus neile veel ühe korteri, mille nad välja üürivad.“

Tema sõnul on see kõik kohutav, sest politseiressursse kasutakse probleemi lahendamiseks, mille Rootsi riik ise tekitas.

Göteborgi integratsiooniameti juht Ulf Böstrom ütleb, et senine integratsiooniplaan on läbikukkunud. „Ja selle parandamine saab olema väga keeruline. Terve põlvkond noori mehi on sündinud kriminaalsetesse perekondadesse Rootsi pinnal ja nad peavad end puutumatuteks.“

Allikas: The Daily Mail

Toimetuse kommentaar

Selge on see, et Rootsis on asi täiesti käest ning multikultuurne, sallivuslik ja poliitkorrektne riik ei saa karmist ja jõhkrast Kolmanda maailma taustaga kuritegevusest jagu.

Rootsi ei ole võimeline kuritegevust ohjama, sest see läheks täielikku vastuollu riigi poliitikaga, mille kohaselt on migratsioon ainult healoomuline. Kõigepealt aga muidugi eitatakse täiel rinnal, et seos kõrgustesse sööstnud kuritegevuse ja sisserände vahel on olemas. See aga ei luba välja töötada ei strateegiat ega taktikat, sest kuritegevuse tausta eitatakse ning võidelda tuleb millegi abstraktsega.

Tänavalahingute ja granaadiplahvatusteni jõudnud kuritegevust ei saa Rootsis enam ilma jõuliste meetoditeta ohjata. Kui sellised meetmed aga ette võetakse, siis on kogu vasakliberaalne ühiskond seda takistamas, nagu üks rootslannast tudeng takistas lennuki väljalendu, kuna pardal oli väljasaadetav afgaanist kurjategija.

Kui kümnest Rootsi kurjategijast on kaheksa sisserändetaustaga, siis hakkabki kuritegevusega võitlemine välja nägema nagu võitlus migratsiooni ja migranditaustaga inimestega, ja seda hakkab “sallivusleer” jõuliselt takistama. Kuritegevuse piiramisel ei saa politsei kasutada “triibulisi nimekirju” ehk üks rootslane ja üks migrant korraga, et poleks diskrimineerimist – ka siis jääks kuus migrandist kurjategijat vabadusse.

Eriline probleem on veel nende politseinike puudus, kes hakkaksid kuritegevusega võitlema – ja seda mitte arvulisest, vaid moraalsest aspektist võetuna. Pildid ja videod Rootsi politseinikest näitavad, kuidas naispolitseinikud põlvitavad teenistuses olles BLM-i aktivistide ees ning meesvormikandjad tantsivad geiparaadidel – sellised korrakaitsjad pole võimelised seadust ja korda kaitsma, sest neid segab selles ideoloogiline ajupesu.

Kuni Rootsi ei suuda üle olla ideoloogilistest käsitlustest ja hakata migratsiooni vaatlema kui üht järsult suurenenud kuritegevuse põhjust, ei tule midagi välja ka kuritegevusega võitlemisest.

UU

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused