Soomes poputatavad pagulased metsa ja põllule tööle ei lähe

Maailm,
©AFP/BNS
Kaks afgaani ja pakistanlane Vene-Soome piiril 2016. aastal – lõunamaalased külmal põhjamaal. Neist metsatöölisi ilmselt ei saanud.

Soome Fondi teadur Samuli Salminen uuris valitsuse seaduseelnõu ja sellest käivitanud poliitilise debati tõttu varjupaigataotlejate potentsiaali põllumajanduses ja metsanduses.

Salminen on oma töös kasutanud Statistikaameti avalikult kättesaadavat andmestikku selle kohta, kuidas on põgenikutaustaga inimeste (Afganistan, Iraak, Somaalia) tööhõivet varem Soomes põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas rakendatud.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Teaduri ülevaate kohaselt oli 2017. aasta lõpus põllumajanduses ja metsanduses vaid 20 pagulastaustaga inimest. Samal ajal oli Statistikaameti registrites 30 188 pagulase taustaga inimest vanuses 18–64 aastat.

Seega oli võõrtaustaga põllumajanduse ja metsanduse töötajate osakaal 18–64-aastaste elanike hulgas 0,07 protsenti, st vähem kui üks tuhande kohta. Põliselanikke on neis valdkondades 25 korda rohkem kui sisserändajaid.

Pagulaste (vanuses 18–64) üldine tööhõive määr oli Soomes 2017. aastal vaid 26,3 protsenti. Samal ajal oli soome taustaga inimeste, see on soome keelte kõnelejate tööhõive määr 72,1 protsenti.

Ülevaate tulemus pole üllatav. Soome Fondi varasemates väljaannetes on uuritud humanitaarrände tausta ja see on kooskõlas Salmineni saadud tulemustega.

Soome fondi varasemate uuringute kohaselt on iga humanitaarimmigrandi negatiivne mõju riigi rahandusele umbes 20 000 eurot aastas ja kui riigis viibimise kestus pikeneb, siis kulud suurenevad.

Negatiivne mõju riigi rahandusele kogu sisserändaja elutsükli vältel – sisserändest surmani – on umbes miljon eurot inimese kohta. Arv ei võta arvesse perekonna taasühinemist võimaldamise kaudu tulnud abikaasasid, mis muudaks näitajad veelgi nõrgemaks.

Pagulasriikides sündinud sisserändajad elavad kogu elu suures osas toimetulekutoetustest, kulutades 20 aasta jooksul 15 korda rohkem, kui selliseid toetusi saavad kodanikud. Soome varjupaigataotlejad on pärit peamiselt Somaaliast ja Iraagist.

Allikas: kansalainen.fi

3 commentsOn Soomes poputatavad pagulased metsa ja põllule tööle ei lähe

  • Avatar

    Lisaks orjab seal ka meie endi tööjõud, huvitav oleks, kui nad tuleksid kõik sealt ära, kas siis ehitusse või haiglatesse või kuhu iganes “peenematesse” kohtadese, tormaksid šokolaadipoisid?

  • Avatar

    Kõik sellised murjanid tuleb koju tagasi VIIA. Kui seal on elu s1tt siis tehku korda mitte ei jookse sinna kus poputatakse.
    Ära tuleb lõpetada selline muidusööjate tootmine tööd tegevate inimeste arvelt.

  • Avatar
    uskmatu-toomas

    Tuleb lõpetada see poputamine-tahad riigis elada hakka tööle aga need ei hakka tööle kunagi,kui siis vahendama prostitutsiooni ja narkot !
    Kas Soomes on vähe inimesi keda võiks selle 20000€ aidata kuid eriliselt “inimsõbralik” valitsus ……. .

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused