21.05.2020
Kaks afgaani ja pakistanlane Vene-Soome piiril 2016. aastal – lõunamaalased külmal põhjamaal. Neist metsatöölisi ilmselt ei saanud.
Soome Fondi teadur Samuli Salminen uuris valitsuse seaduseelnõu ja sellest käivitanud poliitilise debati tõttu varjupaigataotlejate potentsiaali põllumajanduses ja metsanduses.
Salminen on oma töös kasutanud Statistikaameti avalikult kättesaadavat andmestikku selle kohta, kuidas on põgenikutaustaga inimeste (Afganistan, Iraak, Somaalia) tööhõivet varem Soomes põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas rakendatud.
Teaduri ülevaate kohaselt oli 2017. aasta lõpus põllumajanduses ja metsanduses vaid 20 pagulastaustaga inimest. Samal ajal oli Statistikaameti registrites 30 188 pagulase taustaga inimest vanuses 18–64 aastat.
Seega oli võõrtaustaga põllumajanduse ja metsanduse töötajate osakaal 18–64-aastaste elanike hulgas 0,07 protsenti, st vähem kui üks tuhande kohta. Põliselanikke on neis valdkondades 25 korda rohkem kui sisserändajaid.
Pagulaste (vanuses 18–64) üldine tööhõive määr oli Soomes 2017. aastal vaid 26,3 protsenti. Samal ajal oli soome taustaga inimeste, see on soome keelte kõnelejate tööhõive määr 72,1 protsenti.
Ülevaate tulemus pole üllatav. Soome Fondi varasemates väljaannetes on uuritud humanitaarrände tausta ja see on kooskõlas Salmineni saadud tulemustega.
Soome fondi varasemate uuringute kohaselt on iga humanitaarimmigrandi negatiivne mõju riigi rahandusele umbes 20 000 eurot aastas ja kui riigis viibimise kestus pikeneb, siis kulud suurenevad.
Negatiivne mõju riigi rahandusele kogu sisserändaja elutsükli vältel – sisserändest surmani – on umbes miljon eurot inimese kohta. Arv ei võta arvesse perekonna taasühinemist võimaldamise kaudu tulnud abikaasasid, mis muudaks näitajad veelgi nõrgemaks.
Pagulasriikides sündinud sisserändajad elavad kogu elu suures osas toimetulekutoetustest, kulutades 20 aasta jooksul 15 korda rohkem, kui selliseid toetusi saavad kodanikud. Soome varjupaigataotlejad on pärit peamiselt Somaaliast ja Iraagist.
Allikas: kansalainen.fi