05.03.2023
Skandaali keskmes on riigi endine tervishoiuminister Matt Hancock.
Hiljuti sai Ühendkuningriigi ajakirjandus enda valdusesse üle 100 000 WhatsApp sõnumi, mis paljastavad riigi valitsuse propagandamaigulise tegevuse Covid-19 pandeemia ajal. The Daily Telegraph paljastab, kuidas riigi endine tervishoiuminister Matt Hancock, kes rikkus iseenda seatud piiranguid, võttis vastu üliolulisi otsuseid ülejala tegutsedes ja organiseeris endale tagalat, kaitsmaks kriitika alla sattunud koolide sulgemise otsust.
Valitsusele saadeti pidevalt signaale, kuidas seatud piirangud ei ole eriti tõhusad, ent sellest hoolimata hoiti miljoneid inimesi kuude kaupa kontrolli all. Lisaks ei olnud põhjendatud nn kuue inimese reegli kohandamine lastele, aga Hancock tegi seda ikkagi. Palju on kirjutatud sellest, kuidas Ühendkuningriigi valitsus veenis oma elanikke järgima vahel vägagi vastuolulisi, isegi ebainimlikke reegleid. Kõik need teemad paistavad lekkinud sõnumite taustal uues valguses.
2020. aasta alguses, kui Suurbritannia otsustas järgida Itaalia eeskuju ja pani riigi lukku, saatis Hancock sõnumi oma sõbrale ja endisele ülemusele George Osborne’ile, kes töötas sel ajal Londoni ajalehe Evening Standard toimetajana. Hancock püüdis meeleheitlikult nügida inimesi tegema koroonateste, seda ilmselt eesmärgiga olla vastavuses teatud poliitiliste ootustega, mitte sooviga aidata kaasa inimeste tervise hoidmisele. Hancocki enda sõnul vajas ta Osborne’i abi. Telegraphis avaldatud sõnumitest võib lugeda, et tervishoiuminister selgitab, kuidas testimise järele „lihtsalt ei ole nõudlust“, seega on tal vaja seda promoda. Ta küsib: „Kas me saaksime seda teha?“ Osborne vastab: „Jah – loomulikult – sa pead lihtsalt andma homme Standardile eksklusiivse kommentaari ja ma lasen meeskonnal selle suureks puhuda.“ Järgmises sõnumis, mida võib tõlgendada mitmel viisil, teatab Hancock: „Nüüd ma saan teada, kui tugev on lojaalsus!“ Osborne kinnitab selle peale, et ministril ei ole vaja muretseda: „Sa jääd artikliga rahule.“
Portaali UnHerd toimetaja Freddie Sayers viitab, kuidas selle sõnumivahetusepinnalt on näha, „kui lähedal me olime Covidi ajal propagandariigiks muutumisele“ ja kuidas meedia sai oma käsulauad otse valitsuselt, eesmärgiga õhutada hirmu ja nõudlust nn viirusega seotud teenuste järele. Siiski leidus julgeid ajakirjanikke, kes sellega kaasa ei läinud. Ajakirjanik Toby Young asutas portaali Lockdown Sceptics (nüüdse nimega The Daily Sceptic) ja kirjutab jätkuvalt piirangutega seotud probleemidest. Intervjuus portaalile The European Conservative ütleb Young: „On jahmatav, et Matt Hancockil oli võimalik lasta oma vana tuttava kaudu meediasse lugusid, mis aitasid tal edendada oma agendat. Aga kõige enam on süüdi ikkagi George Osborne. Poliitikud üritavad alati kasutada iga võimalikku vahendit omaenda huvide ellu viimiseks. The Evening Standard oleks pidanud võtma Hancocki pihtide vahele, mitte toimima tema ruuporina.“
Samas oli Ühendkuningriigi valitsus pandeemia ajal (ja selles osas ei ole tegelikult midagi muutunud) Briti tippajakirjanikega väga heades suhetes. Piirangute ja sulgemiste ajal oli minister Michael Gove abielus tuntud ajakirjaniku Sarah Vine’iga. Peaminister Boris Johnsoni nõunik Dominic Cummings oli abielus The Spectatori toimetaja Mary Wakefieldiga ja Johnson ise oli väga heades sõbprussuhetes The Suni toimetaja Harry Cole’iga. Aga see nimekiri on veel palju pikem.
Valitsus suunas pandeemia ajal riiklike ajalehtede tooni ka kaudsemalt, tõustes ajal, mil suur osa ettevõtteid olid sunnitud tegevuse ajutiselt peatama, suurimaks reklaamiostjaks. See tähendab, et pea igapäevaselt ilmus ajalehtedes valitsuse kampaaniaposterid.
Allikad: The Telegraph, The European Conservative