Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Taani konservatiivne poliitik usub parempöördesse Euroopas ja kahe föderalismi vastustava fraktsiooni koostöösse

-
09.06.2024
Morten Messerschmidt Euroopa Parlamendis.

9. juunil lõppevatel Euroopa Parlamendi valimistel on ennustatud suurt edu parempoorsetele ja liikmesriikide suveräänsust toetavatele parteidele üle kogu Euroopa. Hollandis tegi juba Wildersi juhitud Vabaduspartei (PVV) suurepärase tulemuse seitsme koha näol. Selle taustal on palju räägitud kahe parempoolse grupi – Identiteet ja Demokraatia (ID) ja Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR)  – ühinemisest europarlamendis. Intervjuus portaalile The European Conservative avab selle tagamaid EKRE-ga samasse gruppi (ID) kuuluva Taani Rahvapartei (Dansk Folkeparti) esimees Morten Messerschmidt.

1995. aastal loodud ja pikalt Taani parlamenti Folketinget valitud Taani Rahvapartei on massiimmigratsioonivastane ega toeta võimu koondumist Brüsselisse. „Oleme vastu sellele, et Taani kultuuri varjutab massiline immigratsioon islamimaadest, kaitseme oma rahvusriigi suveräänsust, oleme vastu võimu üleandmisele Euroopa Liidule, kaitseme traditsioonilisi perevääritusi, kristlikku kultuuri, austame seadust ja korda ja ühiskondlikku tasakaalu, mis ennetab ühiskonna lagunemist,“ ütleb Messerschmidt.

Ta on rahul sellega, et Taani Rahvaparteil õnnestus initsieerida Taanis juba 2015. aastal avalikku debatti immigratsiooniga kaasnevate tõsiste tagajärgede üle, mis väga paljudes riikides summutati. „Võib-olla on Taanis poliitiline debatt traditsiooniliselt rohkem avatud ja liberaalne. Meie rannikust vaid mõne kilomeetri kaugusel asuvas Rootsis toimus arvamuste osas täielik diktatuur ja kõik katsed tõstatada islamiimmigratsiooni teemat vaigistati ja suruti ekspertide, poliitikute ja ajakirjanike poolt maha. Alles viimastel aastatel on arvamusavalduste diktatuur Rootsis murtud.“

Euroopa Parlamendi valimistel osalemise kohta mainib Messerschmidt, et ehkki tema partei arvates ei peaks Euroopa Parlamenti üldse eksisteerima, on nende eesmärk takistada Taani suveräänsuse edasist loovutamist Euroopa Komisjonile ja Brüsselile.

„Taani ei liitunud 1973. aastal mitte poliitilise ühendusega, vaid eesmärk oli majanduskoostöö. Aga liberaalse majandusühenduse asemel on meil nüüd Euroopa Liit, mis tahab muuta liikmesriigid homogeenseks igas viimseimaski pisiasjas, nii poliitiliselt kui ka ideoloogiliselt. On mõnevõrra paradoksaalne, et majandusprojekt, mida 50 aastat tagasi süüdistati paremtiiva ja kapitalismi projektiks olemises, on tänapäeval asendunud vasaktsentristlike hoiakute, punarohelise ideoloogia ja majanduskasvu vastase filosoofiaga. Ning kõike seda kontrollib suur hulk niinimetatud valitsusväliseid organisatsioone ja komiteesid, mis ei allu Euroopa valijate kontrollile,“ räägib Messerschmidt.

Ta lisab, et teda häirib väga, kui Taani Rahvapartei sarnaseid parteisid nimetatakse Euroopa-vastasteks. „Me ei ole Euroopa-vastased, aga me oleme föderaliseerimise ja tsentraliseerimise vastu. Me toetame tugevat Euroopat, mis toetub oma judeo-kristlikele alustele, positsioneerib end selgelt Lääne tsivilisatsiooni kuuluvana ja kaitseb oma väärtusi. Ning selleks on vaja rahvusriike, mille elanikud võivad olla kindlad, et valitsevad oma territooriumi ise.“

Messerschmidt on kindel, et 9. juunil toimub Euroopas parempööre. Ta viitab arvamusküsitlustele, mille järgi peaksid suveränistid võitma üheksas liikmesriigis ja veel üheksas tõusma kas teiseks või kolmandaks jõuks. „Ei ole sugugi ebareaalne, et föderalismi vastustavad parteid võtavad europarlamendis enam kui veerand kohtadest. Ja see muudab mängu täielikult. Kui rohepunased parteid saavad tagasilöögi, nagu praegu paistab, siis on meil võimalik lõhkuda tsentri nn suur koalitsioon. See tähendab, et konservatiivid, kristlikud parteid saavad, aga ka peavad, hakkama vaatama paremale – kahe eurokriitilise grupi ECR-i ja ID poole –, seda siis, kui nad tahavad takistada nn rohepöörde äärmuslikke tagajärgi või ajada rangemat migratsioonipoliitikat.“

Messerschmidti sõnul on EL-i ebademokraatliku suuna peatamine lõputu võimuvõitlus, omamoodi sissisõda, kuid ta usub, et praegu on just see hetk, kus tsentraliseerimist on võimalik takistada. „Nad [eurokraadid] kasutavad oma võimu laiendamiseks ära kõike käepärast – Kreeka majanduse kokkuvarisemist, COVID-epideemiat, Venemaa sõda Ukraina vastu. Minu analüüsi kohaselt seisavad EL-i föderalistid aga seekord silmitsi vastuseisuga kliimapoliitikale, mis hävitab Euroopa konkurentsivõimet. Kas Euroopa Liitu on võimalik muuta? See nõuab võtmetähtsusega Euroopa riikides tohutuid poliitilisi murranguid.“

Messerschmidt usub, et kahe paremfraktsiooni ECR-i ja ID ühinemine europarlamendis on oluline eesmärk. „Me ei oleks poliitikud, kui me ei töötaks suuremate ja olulisemate eesmärkide suunas. Peame oma erimeelsused kõrvale jätma ja ühinema programmi ümber, mis seab esikohale liikmesriikide suveräänsuse. ECR-il ja ID-l on Euroopa Liidus ja Euroopa Parlamendis samad vastased: punarohelised erakonnad, kes oma ideoloogia, dirigismi, tsentraliseerimise ja pideva sekkumisega liikmesriikide siseasjadesse ähvardavad hävitada Euroopa konkurentsivõime.“ Tema sõnul ei ole ECR-i ja ID vahel mingeid suuri erimeelsusi. „Meie vahel ei ole Berliini müüri ning ma leian, et jõudude ühendamine annab meile parima võimaluse tugevaks opositsiooniks Euroopa Liidus. Seda ootavad ka meie valijad. Meid ühendab rohkem kui lahutab,“ leiab Messerschmidt.

Allikas: The European Conservative