01.06.2021
Sõjakurjategija Gibril Massaquoi, kelle “salliv” Soome enda kaissu võttis.
Tamperes jätkub pärast paar kuud Lääne-Aafrikas toimunud istungeid Soomes elava endise Sierra Leone sõjapealiku Libeeria sõjaroimaprotsessi viimane faas.
Istungi jaoks varus Pirkanmaa kohus veel umbes kümme päeva, mille jooksul kuulatakse üle veel tunnistajaid ja eksperte.
Esialgse istungite kava kohaselt peaks protsess lõppema juuni kolmandal nädalal, ehkki nii prokurör kui kaitsja ütlesid STT-le, et on võimalik, et istungite ajakava nihkub. Kohtuotsus langetatakse ilmselt sügisel.
Praeguseks üle kümne aasta Soomes elanud sierrealeonelast süüdistatakse muu hulgas mõrvades, vägistamises ja sõjakuritegudes Libeeria kodusõjas aastatel 1999-2003. 51-aastane süüalune Gibril Massaquoi eitab kõiki süüdistusi.
Protsess algas veebruari algul. Pärast kaks nädalat Tamperes toimunud istungeid reisisid kohus, prokurörid ja mehe kaitseadvokaadid Libeeriasse, kus külastati väidetavate kuritegude toimumiskohti ja kuulati üle kohapealsed tunnistajad.
Libeeriast mindi edasi süüaluse kodumaale Sierra Leonesse, kus jätkus tunnistajate ülekuulamine.
Massaquoid reisil kaasas polnud, kuid ta jälgis toimuvat video vahendusel Soome vanglast.
Libeerias ja Sierra Leones toimusid 1990. ja 2000. aastate alguses verised kodusõjad. Tegemist oli laiema piirkondliku konfliktiga, mille käigus hukkus sadu tuhandeid inimesi.
Massaquoid süüdistatakse kuritegude toimepanemises ajal, mil ta oli kõrgel positsioonil rühmituses Revolutsiooniline Ühisrinne (RUF).
RUF on Sierra Leone mässuliste rühmitus, mis võitles ka Libeerias, toetades president Charles Taylorit.
Massaquoi kaitsjate sõnul viibis ta väidetavate kuritegude toimepanemise ajal rahuläbirääkimistel, ega käinud Libeerias enam pärast 2001. aasta juunit.
Tõendid põhinevad paljuski tunnistajate ütlustel, kuid nende ülekuulamine 20 aasta tagasi toimunud väidetavate sündmuste osas on olnud küllalt keeruline. Raske on olnud kindlaks teha, millal täpselt tunnistajate kirjeldatud sündmused toimusid. Lisaks on Libeeria ja Sierra Leone ülekuulamisi raskendanud keelelised ja kultuurilised erinevused.
Mõningad tunnistajad muutsid kohtus oma ütlusi, võrreldes sellega, mida nad eeluurimise käigus keskkriminaalpolitseile rääkisid.
“Osa tunnistajaist rääkis kohtus asjadest samuti, nagu olid rääkinud eeluurimisel. Kuid oli ka neid, kes rääkisid eeluurimisel asjadest teisiti. See on asjaolu, millega peab süütõendite hindamisel arvestama, et millest see tuleb ja mida see tähendab ja kas tunnistajate ütlused on sellest hoolimata usutavad,” ütles STT-le aprillis riiklik süüdistaja Tom Laitinen.
Massaquoi on Sierra Leone kodanik, kes elab alates 2008. aastast Soomes, pärast seda kui andis 2000. aastate algul ütlusi Sierra Leone kodusõja metsikuste arutamiseks loodud erikohtus. Libeerias pole taolist kohut kunagi loodud.
Vastutasuks tunnistuste andmise eest sai endine RUF-i liige immuniteedi oma tegudele Sierra Leone konfliktis ning kolis seejärel riikidevahelise lepingu alusel Soome. Lepingu eesmärgiks oli toetada kohtu tööd, tagades tunnistajate ohutus nad kodumaalt minema kolides.
Soome keskkriminaalpolitsei algatas uurimise aastal 2018 pärast seda, kui Šveitsi inimõiguste vabaühendus Civitas Maxima saatis Soome võimudele materjale Massaquoi võimalike kuritegude kohta. Rahvusvaheliste lepingute kohaselt toimub kohtuistung Soomes, sest Massaquoi elab Soomes ning Libeeria ei nõudnud kohtuistungi tarvis tema väljaandmist.
STT teatas kahtlustatava nime juba kohtuistungi ajal süüdistuse erakordse tõsiduse ja mehe positsiooni tõttu. (STT–BNS)