13.08.2019
Šašlõkk, taimetoitlase luupainaja
Suurbritannia teadusajakirjanik Matt Ridley kirjutab The Telegraphis, et alanud on võitlus liha söömise vastu ja leiab, et on terve hulk põhjuseid, miks sellega kohe kuidagi leppida ei saa.
Hiljuti tuli BBC välja uudisega – tõlgendades valesti 8. augustil avaldatud ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu raportit globaalse maakasutuse ja põllumajanduse kohta –, et kõiki inimesed võiksid hakata taimetoidulisteks. BBC ajakirjanikke tõukab tagant loomulikult õilis soov päästa maailm globaalsest kliimasoojenemisest. Kahjuks ei muudaks kõigi inimeste taimetoidule üle minemine suurt midagi.
Üks hiljutine uuring näitas, et kui keskmine Lääne inimene loobuks täielikult liha söömisest, väheneksid tema toodetud emissioonid kõigest 4,3% võrra. Seda põhjusel, et toit moodustab kõigist emissioonidest vaid väga väikese osa. Ja kuna köögiviljad on odavad, kulub toiduharjumuste muutmisest alles jääv raha üsna kindlalt teistele emissioonidega seotud asjadele ja tegevustele. Seega oleks emissioonide tegelik vähenemine veelgi väiksem, lisaks on väga raske mõõta selle mõju kliimale.
Möödunud aasta novembris naljatas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni endine tegevsekretär Christiana Figueres, et 10-15 aasta pärast võiksid restoranid suhtuda lihasööjatesse samamoodi, nagu praegu suhtutakse suitsetajatesse. „Kui nad tahavad süüa liha, peavad nad minema restoranist välja,“ ütles Figueres.
Tegelikkuses võib öelda, et kliima on vaid heaks ettekäändeks kõigile neile, kellele meeldib otsustada teiste inimeste toidusedeli ja elu üle. Tegemist tuttava mustriga – alguses räägitakse sellest, et asi on soovituslik, üsna pea pannakse see aga põlu alla ja lõpuks surutakse vägisi peale. Seda hoolimata tõsiasjast, et kõige lähtealus on üdini vildakas.
Lisaks süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisele on olemas veel terve hulk argumente liha söömise vastu. Lehmad näiteks on taimede lihaks muutmisel 10% tõhusamad kui inimesed, kanad ja sead aga lausa 30%. Nii et kui meie sööksime neidsamu taimi, mida söövad koduloomad, siis toodaksime me tõepoolest vähem emissioone ja ka karjamaade alla kuluks vähem maad.
Kuid paraku on olemas terve hulk metsikuid taimi, mida inimene süüa ei saa – näiteks kõiksugu kõrrelised. Lisaks on koduloomade väljaheide väärtuslik orgaaniline väetis, ilma milleta oleks näiteks ökopõllumajandus võimatu. Wageningeni ülikooli professor Imke de Boer väidab lausa, et kõige kliimasäästlikum põllumajandus hõlmab ka loomapidamist.
Samuti ei saa maailmas sugugi igal pool kasvatada vilja, küll aga kasvab väga paljudes kohtades söögikõlblikke taimi lammastele, veistele, kitsedele, kaamelitele ja kanadele. Nimetada võiks näiteks Šotimaad, Walesi ja Inglismaa Lake Districti, aga ka Lähis-Ida ja Kesk-Aasiat. Ilma koduloomadeta ei hävineks mitte ainult paljud loomakasvatusega tegelevad kogukonnad, vaid meil tuleks leida juurde väga palju rohkem põllumaad kasvatamaks proteiinirikkaid taimi (et asendada proteiini ja kasulikke rasvasid, mida me muidu saame lihast). See omakorda tähendab, et maha tuleb võtta veelgi enam metsi ja kuivendada tuleks veelgi enam märgalasid, sest erinevalt lammastest ja lehmadest vajavad kultuurtaimed kasvatamiseks viljakat ja hästi niisutatud pinnast.
Mõelda tuleb ka tervise peale. Inimestel on väga raske elada ainult taimepõhisest toidust. Ilma toidulisanditeta tekib näiteks vegantoidulistel lastel kergesti raua- ja A-vitamiinipuudus. Keenia maapiirkondades läbiviidud uurimusest selgus näiteks, et mune söövad lapsed kasvasid oma eakaaslastest 5% kiiremini.
Rikastel Lääne täiskasvanutel on loomulikult luksus süüa vähem liha. USA-s suureneb üha nõudlus taimsetest proteiinidest valmistatud „liha“ järele. Ja ega vegantoitude söömises ei olegi midagi halba. Kuid niipea, kui lihasööjaid hakatakse häbistama ja taimetoitlust hakatakse peale sundima, liigub asi vales suunas.