Laupäeval Eestisse saabuval Suurbritannia peaministril Boris Johnsonil on olemas mandaat oma riigi väljaviimiseks euroimpeeriumist.
Briti vastvalitud parlament andis reedel esialgse heakskiidu lahkumislepingule, mille peaminister Boris Johnson Euroopa Liiduga sõlmis.
Lahkumisleppe poolt olid esimesel lugemisel 358 alamkoja rahvasaadikut ja vastu 234. Põhjalikumalt vaadatakse lahkumislepe üle järgmisel kuul ning see vajab ka lordide koja heakskiitu.
Et Johnsoni Konservatiivne Partei võitis eelmisel nädalal parlamendis ülekaaluka enamuse, võetakse lahkumislepe jaanuaris pea kindlasti vastu, lubades riigil 31. jaanuaril Euroopa Liidust välja astuda.
Johnson ütles reedel, et eelnõu vastuvõtmine tähendab lõppu kibedusele ja ängile, millest riik 2016. aasta Brexiti-referendumist saati haaratud on olnud. Opositsiooni sõnul lahkumine ebakindlusele lõppu ei too.
Lahkumine jaanuari lõpus avab Brexitis järgmise etapi, kus Brüssel ja London peavad 2020. aasta lõpuks jõudma leppeni üleminekuperioodi järgsete suhete osas. Kui leppeni ei jõuta, ollakse taas silmitsi leppeta lahkumisega.
Johnson esitles reedest hääletust aga teekonna lõppuna ja ütles, et 31. jaanuaril saab Brexit tehtud ja läbi. “Viimase kolme ja poole aasta kurb lugu lõppeb ja me saame koos edasi liikuda,” ütles peaminister.
“See on aeg, kui me liigume edasi ja hülgame vanad sildid nagu “lahkumine” ja “jäämine,”” ütles ta. “Nüüd on aeg tegutseda koos, ühtse taasvirgunud riigina.”
Eelnõuga seatakse Euroopa Liidust lahkumise kuupäevaks 31. jaanuar ja kaubanduskõneluste lõpetamise kuupäevaks 2020. aasta lõpp. Brexiti-eelnõu on muudetud ka nõnda, et ministrid ei saa 2021. aasta algul lõppeva üleminekuperioodi pikendamisega nõustuda.
Ekspertide ja Brüsseli ametnike sõnul on 11-kuuga vabakaubandusleppeni jõudmine keeruline, kuid Johnson on vandunud, et ei nõustu edasiste viivitustega.
Eestis aga kohtub Boris Johnson peaminister Jüri Ratase ja Tapal teenivate NATO lahingugrupi Briti sõduritega.