Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Teleajakirjanik Tucker Carlson: “Lahing George Sorose ja Viktor Orbáni vahel pole veel kaugeltki lõppenud”

-
31.01.2022
Sorose intriigide eest hoiatav plakat Ungaris.
© Scanpix

Viktor Orbán on taas dokumentaalfilmi teemaks. Peaaegu aasta tagasi, 2021. aasta veebruaris, halvustasid Ungari peaministrit tema poliitilised vaenlased Arte Channeli dokumentaalfilmis mõnitava pealkirjaga „Tere, diktaator!” Uuel dokumentaalfilmil pole mingit pistmist eelmise soperdisega ja see on Ameerika ajakirjaniku Tucker Carlsoni teos pealkirjaga „Ungari v. Soros. Võitlus tsivilisatsiooni eest”.

Dokumentaalfilm näitab Ungari ajalugu ja paljusid sissetunge, mida Ungari on minevikus kogenud, kuid rõhutab, et tänapäeval ei ole ohustajad mitte välisarmeed, vaid George Sorose valitsusvälised organisatsioonid. Ameerika kirjanik Rod Dreher väidab, et “Viktor Orbán ja Fidesz leidsid õigesti, et Soros ohustab Ungari riiklikku suveräänsust”. Carlson juhib tähelepanu, et “vastupidiselt Nõukogude või Ottomani impeeriumi ohule on George Sorose ja tema valitsusväliste organisatsioonide oht palju peenem ja raskemini tuvastatav.”

“Soros on Viktor Orbáni vastu, sest ta on rahvusriikide vastu,” jätkab Carlson. „Pole juhus, et Sorose juhtivat vabaühendust nimetatakse Avatud Ühiskonna Fondiks. Parim viis riigi ümberkujundamiseks on avada see maailmale ja 2015. aastal avanes Sorosel võimalus osaleda kogu Euroopa kontinendi ümberkujundamises […], ta kulutas tohutult raha pagulaste propagandale, mis seejärel ilmusid maailma meedias samal aastal. Soros tegi ka otsest lobitööd Euroopa valitsustega, et avada oma riikide piirid õnnetutele inimestele üle kogu maailma. Ja nii oli. Ainult Ungari ütles ei.”

“Seejärel püstitas Ungari rändekriisi ohjeldamiseks müüri, kuid EL karistas teda. Aeg on aga näidanud, et Viktor Orbánil oli õigus ning nüüd soovivad sama  Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Taani, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Horvaatia, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ning Läti, kes on nõudnud EL-ilt piirimüüriprojektide rahastamist illegaalsete immigrantide sisenemise tõkestamiseks. EL lükkab seda jätkuvalt tagasi.

Carlson naaseb dokumentaalfilmi juurde ja kasutab osi oma mullu augustis Ungari peaministriga antud intervjuust, et tutvustada Orbánit ja tema suhet Sorosega: „Orbán saavutas maailmakuulsuse 1980. aastate lõpus antikommunistliku üliõpilasliidrina. Orbán oli siis Sorose protežee. Ta õppis Oxfordi ülikoolis Sorose fondi stipendiumiga, kuid poliitilise karjääri edenedes tema vaated muutusid. Orbánist sai Ungari rahvuslane. Temast ja George Sorosest said kibedad vaenlased. ”

Orbáni sõnul on Soros “väga andekas ungarlane, kuid tal on annet mitte ainult heas, vaid ka halvas. Seega on ta mees, kes ei austa selle riigi traditsioone.

Võitlus avatud ühiskonna vastu ei seisne aga ainult piiride kaitsmises, vaid ka perekonna ja sündimuse toetamises, et demograafilise probleemiga toime tulla. Ungari võtab seda teemat väga tõsiselt, sest nagu Orbán märgib, “me ei taha jätta seda riiki migrantidele, vaid meie lastelastele”.

Carlson mainib, et esimene asi, mida ta Budapestis maandudes tajus, on toetussõnumid peredele, ning kui ta kohtus endise pereministri ja praeguse Ungari presidendikandidaadi Katalyn Novákiga, ütles too: „Meie arvates pole vaja lapsi importida, vaid me peame aitama noorpaaridel saada nii palju lapsi, kui nad soovivad. Ungari perepoliitika on suutnud demograafilist kriisi ohjeldada ja pakub suuri rahalisi stiimuleid paaridele, kes soovivad lapsi saada, ning see on Viktor Orbáni valitsuse üks suurimaid õnnestumisi.”

Dokumentaalfilmis osaleb ka hispaanlane Rodrigo Ballester Budapesti Mathias Corvinuse kolledžist, kes mõistab hukka EL-i kinnisidee Ungari suhtes. ELi sisemise toimimisega hästi kursis olev Ballester viitab ELi ametnike poliitilise mitmekesisuse puudumisele. “Ungarit kujutatakse ELi musta lambana. Kui otsustasin Budapesti kolida, arvasid pooled mu töökaaslased, et lähen Põhja-Koreasse või kuhugi mujale. Üks neist rääkis mulle, et Ungaris on ajakirjanikud vangis. Kuid seda pole kunagi juhtunud, vaatamata Sorose võrgustiku organisatsiooni Piirideta Reporterid pidevatele diskrediteerimiskampaaniatele. Ungaris on suurem osa ajakirjandusest Orbani vastu.”

Carlson usub, et “lahing George Sorose ja Viktor Orbáni vahel pole veel kaugeltki lõppenud”. Orbánile vastu seisvate liberaalide suur probleem seisneb selles, et nad ei suuda leppida tõsiasjaga, et lääne tsivilisatsioonis on rahvuskonservatiivne alternatiiv, mis teostab edukat poliitikat. Valimised on Ungaris kavandatud 3. aprillile 2022, mil toimub järgmine lahing George Sorose ja Viktor Orbani vahel globalismi ja rahvusluse vahel. Carlson lõpetab oma dokumentaalfilmi lihtsa küsimusega: „Kuidas on võimalik George Sorost jagu saada?”

Vastus on lihtne: vaja on juhte, kes armastavad oma riiki, kes hoolivad selle tulevikust ja seal elavatest inimestest, ning juhte, kes on valmis võitlema.”

Allikad: El Correo de España, wPolityce.pl