25.05.2022
Venemaale järeleandmist toetav endine USA riigisekretär Henry Kissinger.
Veteranpoliitik Henry Kissinger kutsus läänt üles lõpetama Venemaa lõpliku purustamise idee toetamist, hoiatades et see mõjuks hävitavalt Euroopa pikaajalisele stabiilsusele.
USA endine riigisekretär Kissinger ütles Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumil, et n-ö hetke meeleolule järele andmine ja unustamine, milline on Venemaa tegelik koht jõudude tasakaalu tagamisel Euroopas, võib osutuda läänele saatuslikuks. Kissingeri sõnul ei tohi lasta sõjal enam jätkuda. Sisuliselt kutsus ta läänt üles Ukrainale surve avaldamiseks, et Ukraina lepiks läbirääkimistel tingimustega, mis ei kattu riigi eesmärkidega.
„Läbirääkimistega tuleb alustada järgmise kahe kuu jooksul, enne kui toimunud põhjalikke pöördeid ja pingeid ei ole enam võimalik nii lihtsalt ületada. Ideaalis peaks piiriks olema naasmine status quo ante juurde. Sõja jätkamine sellest punktist edasi ei teeniks mitte Ukraina vabaduse eesmärke, vaid tooks kaasa uue sõja Venemaa enda vastu,“ ütles Kissinger.
Ta ütles Davosis, et Venemaa on olnud Euroopa oluline osa juba 400 aastat, ühtlasi on Venemaa aidanud tagada jõudude tasakaalu säilimise Euroopas kriitilistel hetkedel. Euroopa liidrid ei tohiks kaotada silmist pikaaegseid eesmärke ega riskida sellega, et Venemaast saab Hiina alaline liitlane. „Loodan, et ukrainlaste tarkus on sama suur, kui on olnud nende kangelaslikkus,“ sõnas Kissinger ja lisas ühtlasi, et Ukraina roll on pigem olla neutraalne puhverriik kui Euroopa ääreala.
Viimasel ajal on üha enam tunda, kuidas lääne ühisrinne Putini vastu on lagunemas. Toidu- ja energiakriis süveneb ja sanktsioonid on saavutamas oma lage. Euroopas ei jõuta täieliku Venemaa naftaembargo osas kokkuleppele, USAs hääletas 57 kongresmeni Ukraina toetuspaketi vastu – märk erimeelsustest ka Washingtonis.
„Putin on arvestanud sellega, et lääs kaotab suuna ja see ongi tegelikult meie kõige suurem proovikivi. Inimesed on sama mures, või isegi rohkem mures, suurenevate kütuse- ja toiduhindade pärast,“ ütles USA senaator Christopher Coons.
Keegi ei oska öelda, kas USA üritab praegu Venemaad agressiooni eest karistada või on eesmärk hoopis kasutada peenemat poliitikat ja pakkuda Kremlile teed sanktsioonidest välja, seda juhul, kui Venemaa on valmis muutma oma suunda. Siiani on lääs varjanud oma erimeelsusi Ukraina sõja osas solidaarsuse ja emotsioonide varju, kuid nüüd on hakanud lõhed üha selgemini välja paistma.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus taas läänt üles katkestama Venemaaga igasugused suhted. „Sanktsioonid peaksid olema maksimaalsed, nii et Venemaa ja iga teine potentsiaalne agressor, kes kaalub julma sõda oma naaberriigi vastu näeks, millised on tema tegevuse otsesed tagajärjed,“ ütles Zelenskõi Davosis videosilla kaudu esinedes.
Räägitud on ka sanktsioonidest Venemaad kaudselt toetavate riikide vastu, mis tooks aga kaasa konflikti Hiina ja Indiaga. India energiaminister Shri Hardeep Puri näiteks välistas olukorra, kus India võiks lõpetada Venemaalt nafta ostmise. „Eurooplased ostavad ühe pärastlõuna jooksul Venemaalt rohkem energiat kui India ühes kvartalis,“ ütles Puri Davosis.
Saudi Araabia ja teised OPECi riigid on andnud teada, et ei plaani katta oma tootmise suurendamisega Venemaa naftatarnete vähenemist. Rahvusvahelise Energiaagentuuri juht Fatih Biroli sõnul laseb OECD olukorra stabiliseerimiseks turule 1,5 miljonit barreli naftat päevase ja on sellega ammendanud 9% oma varudest. „See talv tuleb Euroopas raske,“ hoiatas Birol.
Allikas: The Telegraph