Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

The Telegraph: kliimavõitlusest on saanud kultus, teadlaste soovitustest dogmad

-
20.10.2021
Kliimavõitlejatest on saanud ühiskonna klounid. Extinction Rebellioni kliimaäärmuslased Canberras.
© Scanpix

Ilmselt ei ole hetkel maailmas toimuva valguses enam võimalik eitada tõsiasja, et teadlaste soovitused võivad viia hukatuslike poliitiliste otsusteni, kirjutab Briti konservatiivne ajakirjanik Janet Daley The Telegraphis.

Üsna avalikult on hakatud rääkima, et just ametlik teadusnõustamine tõi COVID-19 pandeemia alguses kaasa mitmete valeotsuste langetamise. On selgunud, et teadlaste nõuannete täht-tähelt järgimine ei olegi nii mõistlik. Ent enne kui kogu episood ajalukku vajub, tuleks siiski hoolega analüüsida, mis läks valesti. Seda enam, et valitsused seisavad praegu silmitsi teise otsusega, mida tehakse samuti teadlaste tungival soovitusel, kuid mis kannab endas veel suuremat potentsiaali katastroofiks.

Asjaolu, et teatud teadlased tegid teatud ajahetkel pandeemiaga seonduvalt vale strateegilise kalkulatsiooni ei ole tegelikult imekspandav, isegi mitte eriti üllatav. See ei diskrediteeri teadust kui sellist, kuna valesti on mõistetud seda, mida teadus endast kujutab ja millise piirini on õigustatud teaduses tehtud järelduste puutumatuks pidamine.

Probleemiks on pigem see, kuidas kirjeldavad valitsuste ministrid teaduslikke arvamusi ja kuidas neist näpuga järge vedades kinni peetakse. Viis, kuidas poliitikud korrutavad, et „teadus on meie poolel“ ja „mina usaldan teadust“, meenutab pigem usutunnistust. Teadust tuleb justkui usaldada tingimusteta, selles ei tohi kahelda ja seda ei tohi kritiseerida. „Teadusele“ vastuväidete esitamine on tembeldatud vastutustundetuks ja hoolimatuks tegevuseks.

Kuid kõige põhimõttelisem viga on selles, et teadustulemusi on hakatud tõlgendama vastuvaidlematu tõena, mitte sellena, mis need tegelikult on: uurimused, mis tuginevad lõpututel küsimuste esitamisel, erinevate teooriate käsitlemisel, väidetel, vastuoluliste tõendusmaterjalide võrdlemisel; ennekõike aga vastuväidete talumisel – edasimineku nimel.

Kõik see on äärmiselt oluline ka kliimamuutustega seoses. Kliimamuutustega kaasnevatest ohtudest kõneldakse viisil, mida võib nimetada apokalüptiliseks – seda selle sõna piibellikus tähenduses. On võimalik, et kõige hullemad ennustused ongi objektiivselt tõesed, kuid paraku sarnaneb kogu kliimaliikumine kahtlaselt mingile äärmuslikule kultusele ja on väga keeruline mõista, kuidas sobib see kokku teaduse eesmärkide ja olemusega.

Kliimakampaaniale on iseloomulikud kõik fundamentalistliku liikumise tunnused: pärispatu mõiste (industrialiseerimine), mis nõuab täielikku süü omaksvõtmist ja mida on võimalik lunastada vaid enesesalgamise ja meeleparanduse kaudu (isiklikku heaolu ja vabadusi ohverdades). Arenenud maailma täiskasvanud poliitikud levitavad süüdistusi ja kuulutavad lapspühakute õelaid hoiatusi selle kohta, kuidas neid kuulda võtmata tabab kõiki hirmus ja maailma hävitav kättemaks.

Planeedi antropomorfiseerimises on midagi ääretult lapsikut ja ebateaduslikku. Nagu ka väidetes, et Maa hävib inimeste tänamatu ja iseka käitumise tagajärjel, olgugi, et tööstuse areng ja inimeste elujärje üleüldine parandamine on ju kõike muud kui isekas. Kliimakampaania muudabki kõige absurdsemaks ja ebateaduslikumaks eeldus, justkui oleks kõige kurja juur inimene.

Tegemist on moraalse ristiretkega, milles kajastub meie ajastu arulagedus; on ju Galileost alates peetud ratsionaalse mõtlemise aluseks ja dogmatismi vastaseks just teadust. Ent võib ka olla, et taandumine tõelisest religioonist – millega kaasnes andeksandmine ja mineviku eksimustega leppimine – jättis endast maha vaakumi, mida on võimalik täita vaid enesepõlgusega.

Allikas: The Telegraph