Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

The Telegraph: Saksamaa kliimapoliitiline silmakirjalikkus on tülgastav

19.01.2023
Midagi on pildil valesti – Saksa politsei viib ära “kliimapäästja” Greta Thunbergi. Kuhu jäi tema sõnumi ülistamine?
© Scanpix

Saksamaa on ainus Euroopa suurriik, kus rohelised hoiavad oma käes olulisi ministeeriume. Saksamaa investeerib tohutuid summasid jalgrattateedesse ja taaskasutusse. Ning peab end uhkeldades eeskujulikuks roheglobalistiks, kes veab Euroopa ja lääne jõupingutusi n-ö ühise hüvangu nimel. Sellest hoolimata on Saksamaa, kes on aastaid pidanud teistele loengud sellest, kuidas tuleb vähendada CO2 heidet, tõusnud üheks kõige suuremaks saastajaks üldse. Saksamaa kliimapoliitiline silmakirjalikkus on tülgastav, kirjutab Briti finantskolumnist Matthew Lynn The Telegraphis.

Viimase nädala jooksul oleme näinud hulgaliselt videoid Saksamaal Lützerathis toimuvatest kivisöekaevanduse vastastest meeleavaldustest. Energiahiid RWE on Lützerathi küla elanikud oma kodudest välja ajanud, meeleavaldajate vastu kasutatakse veekahureid ja märulipolitsei vedas protestipaigast minema isegi meelekindla Greta Thunbergi.

Kivisütt peetakse kõikidest kütuseliikidest kõige saastavamaks ja selle heitkogused on kaks korda suuremad kui maagaasil ja enam kui sada korda suuremad kui tuule-, päikese- või tuumaenergial. Ent hoolimata Saksamaa ökojutlustamisest on riik tegelikult täielikult sõltuvuses kivisöest. Sest aastaid tagasi otsustas Saksamaa eelistada teistele energiaallikatele Vene gaasi ja nüüd, mil gaasikraanid on kinni keeratud, tuleb pöörduda tagasi kivisöe juurde. Fukushima tuumaõnnetuse järel otsustas Saksamaa loobuda ka tuumaenergiast, ehkki maavärinaoht on Saksamaal sisuliselt olematu. 2011. aastal kiitles toonane kantsler Angela Merkel, kuidas Saksamaast saab esimene tööstusriik maailmas, kus loobutakse tuumaenergiast. „Tegemist on Heraklese vägiteo mõõtu ülesandega. Me kõik peame selle nimel koos töötama, et ühendada tulevased eetilised kohustused majandusliku edukusega,“ ütles Merkel.

Ometigi on keeruline näha, kuidas on eetiline avada tuumajaamade asemel uusi kivisöekaevandusi külade hävitamise hinnaga. Aga need ei ole ainsad topeltstandardid. Kõigest paar aastat tagasi määrati näiteks Volkswagenile suur trahv, kuna autotootja paigaldas diiselautodesse seadmeid, mis varjasid autode tõelist saastetaset. Saksamaa riiklik majandus on aga endiselt täielikus sõltuvuses väga suurtes kogustes elektrit tarbivast rasketööstusest.

Sellest hoolimata on Saksamaa jätkanud teiste õpetamist. „Ei ole mõtet raisata aega vaidlemisele mehhanismide üle, mis jäävad aastasse 1992, samas kui me elame aastas 2022 ja 1,2 kraadi soojemas maailmas. Meil tuleb võtta vastutus,“ ütles roheliste ridadesse kuuluv välisminister Annalena Baerbock möödunud aasta novembris toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil. Imelikul kombel ei maininud Baerbock sõnagagi Lützerathi ega vaevanud end üksikasjadega majandusest, mis sõltub odavast energiast rohkem kui ükski teine suur tööstusriik.

Loomulikult on enamik valitsusi silmakirjalikud, eriti kliimamuutusi puudutavatest küsimustes. Poliitikud ei suuda seista vastu kiusatusele tõusta püünele ja pidada maha planeedi päästmist kuulutav kõne. Harva on poliitikud valmis tegema keerulisi otsuseid. Ent Berliini poliitikute kahepalgelisus on kõigest hoolimata täiesti omaette klass.

Allikas: The Telegraph