03.10.2022
Odava raha aeg on läbi.
Viimased 25 aastat, eriti aga finantskriisist alates, on ülemaailmne majandus sammunud katastroofi kursil, mille eest tuleb meil maksta väga kõrget hinda, kirjutab Allister Heath The Telegraphis.
Paljud targad inimesed läksid kaasa tõsise intellektuaalse valearvestusega ja kujutasid ette, et on leidnud igavese jõukuse saladuse. Unustage töötegemine, millegi reaalne loomine, ehitamine ja eksportimine – raha saamiseks on lihtsam viis. Poliitikute rõõmsal toetusel hoidsid keskpangad intressimäärad madalad, eelistasid laenajaid hoiustajatele, trükkisid lademes raha, lõid kunstlikult buumi kinnisvaraturul, tehnoloogiafirmade aktsiaturul, krüptovaluutaturul, võlakirjaturul jne. Selline ersatsjõukus pidi julgustama inimesi kulutama ning investeerima, maksulaekumistega rahastati heldelt heaoluühiskonda, madalad intressimäärad võimaldasid riigivõla kasvu ning puudusid igasugused keerulised arutelud inimeste vananemise, maksude, konkurentsi või tootlikkuse teemadel.
Tegemist oli paraku Potjomkini külaga, fassaadiga. Suur osa nn kasvust ja rikkusest ei ole olnud reaalne. Ühendkuningriik, ja ka teised Lääne riigid, stagneerusid majanduslikult, mitte ei õitsenud.
See pöörane eksperiment on nüüd lõppemas. Selle tappis koroonaaegne rahatrüki üledoos, viirusega kaasnenud tarnenihked ning Venemaa sõda Ukrainas, mis on viinud tarbijahinnad taevasse. Hädavajalik üleminek odavalt rahalt reaalsele rahale saab olema raske ja võib tuua kaasa sügava globaalse majandussurutise, tööpuuduse kasvu ja pankrottide laine. Lisaks intresside tõusu, mis toob kaasa vana korra kokku kukkumise ja tormi finantsturgudel üle kogu maailma.
Ühendkuningriik on paraku eriti keerulises olukorras, sest ümberkorraldused, mida kõik riigid vältimatult tegema peavad, toimuvad Ühendkuningriigis kiirendatud vormis, mille vallandas finantsturgude kummaline reaktsioon uuele eelarvele ja maksukärbete plaanile.
On lihtne mõista, miks rahandusminister sellist reaktsiooni ette näha ei osanud. Mis puutub eelarvemõjusse, siis valdav osa välja kuulutatud poliitikatest oli juba ellu viidud ja energiahindade kompenseerimiseks mõeldud kulud osutusid ennustatust väiksemaks. Kulutusi tuleb kärpida juba ainuüksi seetõttu, et inflatsioon surub alla avaliku sektori palgad ja maksuvabamäära korrigeerimata jätmine teeb jätkuvalt oma musta tööd.
Tegemist on ideoloogiliselt sümptomaatilise reaktsiooniga valitsuse finantsasutuste tegevusele, mida on raske mõista. Suuna on siin kätte andnud Ameerika vasakpoolsed majandusteadlased ja hüsteerilised twitterdajad, kes põlgavad Liz Trussi, Brexitit ja majanduspoliitikat, mis soodustab majanduskasvu toetamist maksude langetamise, reguleerimise vähendamise ja vabakaubanduse kaudu. Seepärast on praegu äärmiselt oluline, et inimestele selgitataks veelgi rohkem, kuidas aitavad uus eelarve ja maksulangetused kaasa majanduskasvule ja riigi majanduse stabiliseerimisele.
Ühendkuningriigi rahandusminister Kwasi Kwarteng ja peaminister Liz Truss on suutnud murda hulgaliselt tabusid: nad julgesid kritiseerida oma kampaania ajal Inglise Panka, leides et pank tõstis intressimäärasid liiga aeglaselt. Ka turud on Inglise Panka kritiseerinud ja võrrelnud seda Ameerika föderaalreserviga. Ent Brexiti vastasusest tingitud eelarvamuste tõttu moonutati teadlikult Trussi finantsanalüüsi ja väideti valelikult, et Truss ei hooli inflatsiooni ohjamisest.
Samas aitaksid muudatused, mida Ühendkuningriigi valitsus esialgu välja pakkus, kaasa majanduskasvule ning sama kehtib ka kõiki maksulangetusi ja deregulatsioone puudutavaid algatusi. Ettevõtte maksutõus tooks kaasa katastroofi, kõrgete piirmaksumäärade alandamine on aga suurepärane meede.
Liz Truss on mõistab, et majanduse võltskasvu ajad on möödas ja vaja on tõelist nn alt-üles kapitalismi. Truss eesmärk on vähendada praegust eelarvedefitsiiti, suurendada energiatootmist ja toetada ettevõtlust. IMFi reaktsioon Trussi plaanile on tõeliselt ülbe ja silmakirjalik. Keskendutakse vaid väikesele osale Trussi maksulangetuste plaanist, paljastades sellega oma kuulumise Joe Bideni vasakpoliitika järgijate hulka. Iga mõistlik valitsus peaks IMFi sellist käitumist boikoteerima.
IMFi varjamatu sekkumise põhjuseks on väide, nagu soodustaks Trussi maksulangetused ebavõrdsust ja pärsiks majanduskasvu. Tegemist on ideoloogilise maskeraadiga ning tõelise turumajanduse võrdlemisega feodalismi ja korrumpeerunud kleptokraatiaga. Ebavõrdsuse peamiseks vedajaks on viimastel aastatel olnud hoopis Davosis toetatud majandusmulli loomine.
Paraku teatas aga rahandusminister Kwarteng esmaspäeva hommikul kannapöördest ning maksulangetustest loobumisest. Trussi ja Kwartengi algne suund oli Brexiti järgsele majandusele üleminekuks täpselt õige. Ja ükskõik, kuidas vasakpoolsed seda asja ka ei esitleks, odava raha lõpp saabub nagunii.
Allikas: The Telegraph