05.05.2020
5G on tulevik, mille nimel peetakse täna kaubandussõda. Pilt on illustratiivne.
Ida ja Läänt eraldav digitaalne eesriie on muutumas üha tõenäolisemaks. Peking ja Washington on astunud samme, mis kiirendavad sõna otseses mõttes füüsilise barjääri tekitamist veebi – tulemüüride püstitamist kultuuride ja riikide vahele. Donald Trumpi kaubandussõda jätkub, kirjutab investeerimisspetsialist Garry White The Telegraphis.
Kaubandussõjal on palju põhjused, kuid Washingtoni jaoks on kõige teravamaks küsimuseks nn tehnoloogiasiire. Trumpi administratsiooni üheks olulisemaks nõudmiseks Pekingile on olnud lõpetada USA intellektuaalomandi väidetavalt süstemaatiline varastamine. N-ö varastamine on toimunud mitmel erineval moel, kuid Hiina on olnud edukas ka tipptehnoloogiale ligipääsemisel, seda piirangute seadmisega oma turgudele sisenemiseks.
Uue põlvkonna telekommunikatsioon on olnud Hiina jaoks kesksel kohal ning nüüdseks ongi Huaweist saanud maailmas 5G teenusepakkumise liider. Seda väga selgelt tänu Hiina tsentraliseeritud juhtimissüsteemile. Paljud kapitalistliku mudeli järgi tegutsevad ettevõtted ei oleks leidnud piisavalt investeeringuid nii kalli uurimistöö läbiviimiseks ning Lääne firmad tegutsevad valitsustest sõltumatuna. Nende eesmärk on teenida kasumit, mitte viia ellu parteipoliitikat.
Huawei eduloos näevad paljud aga tõsist ähvardust Läänele. Ameerika Ühendriikide vastuseis Huaweile lähtub peamiselt riikliku julgeoleku seisukohtadest. Sest Huawei komponentide installimisel kohalikesse süsteemidesse annavad riigid Pekingile paremad võimalused spionaažiks.
Samas võib öelda, et suuresti on siiski tegemist USA ja Hiina vahelise võitlusega domineeriva suurriigi positsiooni pärast. 5G juhtiv riik kontrollib ühtlasi ka tuleviku majandust. Ja Trumpi administratsioon teeb kõik endast oleneva, et Hiina seda kohta endale ei saaks.
5G võimalused on tõepoolest tohutud, kõige olulisem neist ehk on kiirus. Tulevikus on tegemist tõelise kullaauguga, ja just see muudab 5G nii tähtsaks. Samuti on tegemist meeletu andmestikuga, mida on võimalik kasutada kontrollimiseks ning korporatiivse poliitika elluviimiseks. Tehnoloogiamaailmas on andmed valuuta, millega luuakse rikkust. Seega on oluline, kelle valduses andmed on ja Ameerika Ühendriigid avaldavad paljude riikide valitsustele tugevat survet Huawei 5G-süsteemi mitte ülevõtmiseks.
Kaks nädalat tagasi nõudis USA föderaalne kommunikatsiooni komisjon (FCC) neljalt Hiina telekommunikatsiooni grupilt (China Telecom Americas, China Unicom Americas, Pacific Networks and ComNet) tõendeid selle kohta, et nad ei ole seotud Hiina kommunistliku valitsusega. Vastasel juhul kaotavad ettevõtted õiguse tegutseda USA-s.
Samas ei ole ka Peking ameeriklaste tegutsemist vaikselt pealt vaadanud. Sel kuul hakkab tööle BeiDou-3, Hiina konkurent GPS-süsteemile, mille omanik on USA valitsus ja mida juhib Ameerika Ühendriikide kosmosevägi. Peking on teinud ka ettepanekuid interneti globaalse arhitektuuri muutmise osas.
Nimelt pakkus Huawei hiljuti ÜRO-le välja tehnoloogia, mis nende sõnul muudaks täielikult interneti praegust tööpõhimõtet. Samas väidavad Suurbritannia, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid, et hiinlaste uus internetiarhitektuur kujutab endast riigi poolt juhitud internetiteenust, millel on kodanike internetikasutuse üle täielik kontroll. Hiina vastas, et tegeleb juba oma uue internetistruktuuri ehitamisega ning kavatseb selle käivitada 2021. aasta alguses.
Selge on see, et Ameerika Ühendriikide ja Hiina vaheline tehnoloogiasõda esialgu kuhugi ei kao ja kui ameeriklased tahavad hiinlastele järele jõuda, tuleb neil Hiinalt üht-teist ka õppida.
Aga ameeriklased ilmselt teavad seda isegi. Veebruaris soovitas USA peaprokurör William Barr, et Ameerika peaks omandama Hiinale vastu astumiseks Nokia ja Ericssoni ettevõtete kontrollosaluse. See ei ole selline Ameerika kapitalism, mida me teame, kuid edukas olemiseks on Ameerika kapitalismil vaja muutusi. See ei tähenda tingimata täielikku riigikontrolli, kuid võib-olla veidi rohkem tsentraliseeritust.