08.10.2021
Sõnavabadus on Lääne ühiskonnast kadumas. Pilt on illustratiivne.
Pole saladus, et “vihakõne” mõiste on liberaalsesse demokraatiasse sisse toodud seetõttu, et sõnavabaduse kallale minna Lääne väidetavas demokraatias ei tohi – nii üritatakse seda teha kaude, teisi teid pidi ja ümber nurga, neomarksistliku vihakõnevastase võitluse sildi all.
Järgnevas uudises tasub hoolikalt tähele panna kahte momenti: “kaebuse esitasid 35 diskrimineerimise vastast ühendust” ja “anti teada vihakõnest seoses seksuaalse orientatsiooni ja ksenofoobiaga”. Tegu on puhtalt neomarksistliku rindega.
Euroopa Liit teatas neljapäeval, et Facebook ja YouTube on võtnud tänavu maha vähem vihakõnet kui mullu. Surve kehtestada sotsiaalmeediaplatvormidele rangemad reeglid on üha kasvamas.
EL-i iga-aastases raportis bloki vabatahtliku vihakõne vastase koodeksiga liitunud sotsiaalmeediaplatvormide kohta leiti, et vihakõne kõrvaldamise määr on langenud alla kahe kolmandiku esitatud kaebustest.
Leppega liitunud platvormid, nende seas ka Twitter, Instagram ja TikTok, eemaldasid 62,5 protsenti sisust, mille kohta esitasid märtsis-aprillis kaebuse 35 diskrimineerimise vastast ühendust 22 liikmesriigist.
Seda on vähem kui 71 protsenti, mis eemaldati samal kuuenädalasel perioodil aastail 2019 ja 2020.
Koodeks tugineb vabatahtlikkusele, kuid Euroopa Liit on koostamas ka laiahaardelist regulatsiooni, tuntud kui digiteenuste määrus, mis annaks blokile suuremad volitused.
Selle vastuvõtmisel võivad sotsiaalmeediafirmad olla seadusevastase sisu eiramisel silmitsi kopsaka trahviga. Samuti nõutakse suuremat läbipaistvust selle kohta, mis postitusi kasutajate voogudel näidatakse.
Määrust arutavad praegu Euroopa Parlament ja EL-i Nõukogu. EL-i ametnike sõnul on kavale hoogu andnud Facebooki vilepuhuja Frances Haugeni hiljutised paljastused.
“Me peame pakkuma reegleid ja tegema platvormid senisest enam vastutavaks, mitte tuginema ainult vabatahtlikele skeemidele,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová pärast vestlust Haugeniga.
EL-i aruandest nähtus, et vihakõne eemaldamise määr kahanes Facebookis ja YouTube’is, kuid kasvas Twitteris ja Instagramis.
TikTok, mida hinnati esimest korda, eemaldas 80 protsenti sisust, mille kohta kaevati.
Kõige sagedamini anti teada vihakõnest seoses seksuaalse orientatsiooni ja ksenofoobiaga, teatas EL. Kokku esitati platvormidele vaatlusperioodil 4500 kaebust.
Suur meedia on Läänes täielikult vasakliberaalide kontrolli all, kuid sotsiaalmeedias saab veel “lõugu laksutada”, seetõttu on sõnavabaduse piirajad just seal laustule avanud. (AFP-BNS-UU)