Trumpi ja Bideni duellis pole jalulejääja isik veel sugugi selge

Maailm,
Valimised USA-s on justkui läbi, aga lõplikku selgust pole ikka veel.

„Kuuldused Donald Trumpi surmast on tugevasti liialdatud,“ kirjutab Ameerika uuringute professor Grzegorz Górski Poolast Mark Twaini tsiteerides. Górski sõnul on Joe Bideni presidendiks saamine endiselt ebakindel ja USA kohtud võivad veel langetada otsuse Donald Trumpi kasuks.

Górski toob välja rea olulisi juriidilisi ja põhiseaduslikke selgitusi selle kohta, mis võib edaspidi juhtuda.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Teisipäeval alustasid Donald Trumpi juristid kohtukaebuste esitamistega nende osariikide kohtudele, kus demokraadid panid toime hääletusreeglite rikkumisi (Arizona, Nevada, Põhja-Carolina, Pennsylvania, Michigan ja Wisconsin).

Kohtud peavad vastama kaebustele järgmise 10 kuni 14 päeva jooksul, kaasates ka osariigi ülemkohust. Mõned otsustest saavad olema Trumpi kasuks, mõned mitte (sest vähemalt pooltes nimetatud osariikides on kohtud demokraatide kontrolli all).

Osariigi kohtu negatiivse otsuse kaebab Trump edasi riigi ülemkohtusse. Seitsme kuni kümne päeva jooksul väljastatakse osariikide ametnikele suunatud korralikud kohtumäärused. Ülemkohus viitab ilmselt 2000. aasta valimiste pretsedendile (Bush vs. Gore).

Vahepeal jätkavad osariikide valimiskomisjonid häälte lugemist ning enamik neist alahindab kohtumääruseid.

Osariigid peavad saatma oma esindajad valijameeste kogusse 14. detsembriks. Võib eeldada, et demokraadid saadavad ikkagi oma delegatsioonid ning ignoreerivad kohtuotsuseid, tuginedes hoopis CNN ja Associated Pressi tehtud arvutustele.

14. detsembril valib valijameeste kogu Joe Bideni presidendiks ega hooli sellest, et osade osariikide valijamehed tegutsevad ebaseaduslikult.

Seejärel aga käivitub järgmine etapp. 1876. aasta seaduse ja 1804. aasta konstitutsiooni 12. seadusemuudatuse kohaselt on võimalik järgnev stsenaarium.

Valimistulemused kinnitab kongress mõlema koja ühisistungil 6. jaanuaril 2021. Ühisistungit juhatab asepresident Mike Pence. Kongresmenide ja ühe senaatori (ühendatud) kirjaliku korralduse ja põhjendatud arvamuse kohaselt võib istungi juhataja (Pence) kinnitada osariikide sertifikaatide ebaseaduslikkust. See on ka üsna tõenäoline juhul, kui sertifikaat on vastuolus kohtumääruste ja -otsustega.

Istungi juhataja otsus ei kuulu hääletamisele, sest nii ei näe ette ei seadus ega ka seadusemuudatus. Nii võib tekkida olukord, kus mõnede valijameeste hääled seatakse kahtluse alla ning kumbki kandidaat ei saa 270 valijamehe häält.

Siinkohal on oluline rõhutada, et niisugust olukorda ei ole mitte kunagi varem ette tulnud, seega on võimalik uue põhiseadusliku pretsedendi loomine.

Juhul kui selgub, et presidenti ei ole võimalik sellisel viisil valituks kinnitada, sest kumbki kandidaat ei kogunud valijameeste kogus enamushääli, siis järgneb kõige huvitavam osa.

Presidendi valib esindajatekoda. Oluline on aga see, et hääletamisel ei ole vaja koguda mitte esindajatekoja liikmete enamushääli (435 kongresmeni), vaid hääletamine toimub osariikide tasemel (antakse 51 häält). Igal osariigil on üks hääl ja selle värvi otsustab, millisel parteil on sellest osariigist rohkem kongresmene.

Praeguste valimiste tulemusel on vabariiklastel kongresmenide enamus 28 osariigis ja demokraatidel 20 osariigis. Kummalgi poolel ei ole enamust kolmes osariigis.

See protseduur peab olema lõppenud 20. jaanuari 2021 südaööks. Kui otsust südaööks ei langetata, valitakse lihtenamushäältega presidendiks esindajatekoja spiiker, kelleks sel juhul võib osutuda Nancy Pelosi.

Eelolev selgitab ehk paremini, miks demokraadid nii rutakalt oma n-ö võidu välja kuulutasid ja miks nad püüavad mõjutada kohtuid tänavarahutuste organiseerimise ning kodusõja puhkemise ähvardustega.

Allikas: Remix News

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused