Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Trumpi tagandamise nõiajahi kuulsusetu lõpp avab presidendile tõenäoliselt tee teisse ametiaega

-
09.02.2020
President Donald Trump.
© ZUMAPRESS.com/Scanpix

Kolmapäeval jõudis lõpule aastaid kestnud nõiajaht Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi vastu. Võitluses meediakartelli (92% Trumpi kajastavatest uudistest on olnud negatiivsed) ja Washingtoni bürokraatidega jäi peale Trump, kirjutab Hollandi poliitikaportaali De Dagelijkse Standaard kolumnist Ozair Hamid.

Nõiajaht Trumpi vastu algas mõni tund pärast tema ametisse nimetamist 2017. aasta jaanuaris: Washington Post ja The Independent raporteerisid, et äsja presidendiks saanud Trump tuleb ametist tagandada. Alustati nn Venemaa skandaaliga ja jõuti välja telefonikõneni Ukraina presidendiga, mis oli establishment-i meelest petuskeem. Lõpptulemuseks oli aga presidendi vabastamine kõikidest süüdistustest.

Ja sellel on väga otsene mõju eelseisvatele presidendivalimistele. Ameeriklased nägid, kuidas Trumpi tagandamisprotseduuri alustamisega üritati nullida ära 2016. aasta presidendivalimiste tulemused. Sellega seoses on tõusnud Trumpi toetus 49 protsendini, mis on tema senise presidentuuri kõrgeim tulemus. Võimalus, et Trump 2020. aasta valimised võidab, on praegu suurem kui kunagi varem, lausa 59,99%.

Trumpi ajal on vähenenud tunduvalt tööpuudus, mis on praegu madalaimal tasemel alates 1969. aastast, samuti on tõusnud palgad, eriti madala sissetulekuga inimestel, börsitulemused on USA ajaloo parimad, samuti on tunduvalt paranenud rassidevahelised suhted. Kuid majanduslikult parempoolsele ja kultuuriliselt konservatiivsele visioonile lisaks on veel üks põhjus, miks hääletavad inimesed sel aastal vabariiklaste poolt. Selleks on mitme demokraatide presidendikandidaadi väga äärmuslikud vaated abordile, maksudele ja immigratsioonile.

Nii tahavad demokraadid abordiõigust veelgi laiendada ja toetavad igati abordi tegemist.  Fiskaal- ja eelarvepoliitikas on aga vasakäärmuslikel demokraatidel – kes nad ju tegelikult ongi – veelgi omapärasemad vaated. Näiteks tahab Bernie Sanders, et kogu Ameerika tervishoiusüsteem natsionaliseeritaks ja kõik õppelaenud kustutataks. Ka õppemaksud kaotaks Sanders ära ning jõukatele ameeriklastele kehtestaks ta 90% maksukoormuse.

Ka demokraatide immigratsioonipoliitika on nõrk, sest nad tegutsevad emotsioonide ajel. Kõik demokraatide kandidaadid toetavad illegaalsetele immigrantidele tasuta sotsiaalabi andmist, mis on ameeriklaste endi jaoks äärmiselt kallis. Demokraadid toetavad ka USA lõunapiiri illegaalselt ületanud immigrantidele legaalse staatuse andmist – radikaalne positsioon, millist ei ole Ameerika Ühendriikide pika ajaloo jooksul veel kordagi ette tulnud.

Seega võib öelda, et demokraatide poliitika jaburus ei ole veel kunagi olnud nii ilmne ja kontrast vabariiklaste tegevusega mitte kunagi nii suur, mis muudab aga otsuse langetamise valimiskastide juures ameeriklastele tunduvalt lihtsamaks.

Allikas: De Dagelijkse Standaard