Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Tšehhi julgeolekuekspert: Venemaalt mobilisatsiooni eest põgenevad mehed on suur julgeolekurisk

23.10.2022
Venemaalt Soome põgenevad mehed piiril.
© Scanpix

Lääs peaks olema äärmiselt ettevaatlik Venemaalt mobilisatsiooni eest põgenevate meeste vastusvõtmisel, kuna need mehed kujutavad endast julgeolekuriski, kinnitab Tšehhi julgeolekuekspert Petr Pavel.

Endine NATO sõjalise komitee juht (2015-2018) ja Tšehhi sõjaväe endine ülemjuhataja Petr Pavel on järgmisel aastal toimuvate Tšehhi presidendivalimiste populaarseim kandidaat. Venemaast rääkides leiab Pavel, et Venemaa revanšistlik mõtteviis ulatub Putini tegevusest palju kaugemale ja väga paljud venelased on selle omaks võtnud, vahendab Politico.

Hiljuti antud intervjuus rõhutas Pavel, kui ohtlik on võtta vastu mobilisatsiooni eest põgenevaid venelasi. „Vastuhakk mobilisatsioonile ei kujuta endast vastuhakku režiimile või mingisuust toetust Ukrainale,“ ütles Pavel. „Kõik nad usuvad endiselt, et Ukrainat tuleb karistada, ainult et ilma avalikkust sellesse segamata. Noored, riigist põgenevad mehed muretsevad omaenda elu pärast, aga see ei tähenda, nagu oleks nad sõja vastu. Olen täiesti kindel, et paljud neist toetavad Putini šovinistlikku poliitikat.“

Paveli arvates kujutab venelaste sissevool teistesse riikidesse suurt julgeolekuriski. „Kas te kujutate ette, et riik nagu Tšehhi, kus juba on võimekas Vene nn viies kolonn, võtab vastu veel 40 000-50 000 vene meest?“ küsib Pavel. „Mehed, kes ei toeta demokraatiat, kes ei oleks tänulikud Tšehhi Vabariigile kui demokraatlikule riigile, kes jätkuvalt hoiaksid kinni oma šovinistlikest vaadetest? See oleks risk meie sisejulgeolekule.“

Tšehhi valitsus on võtnud Ukraina sõja osas väga selge seisukoha, kuid paraku on hakanud seda õõnestama majandusprobleemid. Protestidel on osalenud kümneid tuhandeid inimesi, paljud on nõudnud ka Tšehhi lahkumist NATOst ja Euroopa Liidust, väites et just need institutsioonid provotseerisid Ukraina sõja puhkemist. Viha tekkimise põhjuseks on ka usalduse puudumine peavoolumeedia ja poliitikute vastu.

„Kuid ka Lääs on osaliselt vastutav, kuna ei ole suutnud tunnistada oma vigu,“ leiab Pavel. „Võtame näiteks Liibüa. Lääs hoidis kinni veendumusest, et Liibüa oli edulugu, ent samas puudus poliitiline lahendus ja lõpuks tekitati rohkem probleeme kui lahendati. Venelased võisid rahulikult öelda: selline näebki välja Lääne strateegiline edu, kas te tahate siis seda?“ Paveli meelest ei suuda Lääs oma vigu tunnistada ja aitab sellega kaasa vaenuliku propaganda levimisele.

Ühtlasi viitab Pavel Putini propaganda edule Venemaal ja leiab, et Venemaa mõju vähenemise üle tekkinud pahameelest tulenev šovinistlik mõtteviis muudab Putini kukutamise ja Venemaa poliitika muutmise riigipöörde abil väga ebatõenäoliseks. „Lähitulevikus ei toimu Venemaal demokraatlikku revolutsiooni,“ ütleb Pavel. „Mitte ainult põhjusel, et režiimil on väga tugev positsioon, vaid ka paljude venelaste meelsuse tõttu.“

Tema sõnul ei ole Venemaal praegu kohta tõelise opositsiooni tekkimiseks. „Isegi Aleksei Navalnõi ei ole tõeline opositsiooniliider. Ta ei ole liberaaldemokraat, vaid samasugune Vene šovinist, ehkki läbirääkimistel oleks ta muidugi parem partner kui praegune võimuladvik.“

Venelaste suur toetus Putini agendale sunnib ka suhtuma väga tõsiselt Venemaa presidendi väitesse, et ta ei blufi tuumarelvade võimaliku kasutamise osas. Pavel märgib, et tuumaohuga ähvardamine ongi veel see viimane suurriigiks olemise parameeter, mis venelastele järele on jäänud.

Pahameel suurriigi staatuse kaotamise üle takistas ka läbirääkimisi Krimmi annekteerimisele järgnenud aastatel, mil Pavel oli NATO sõjalise komitee juht. „Olin Venemaaga tihedas kontaktis ja püüdsin olla õiglane, mitte näha asju alati must-valgelt. Paraku ei saa siiski eitada tõsiasja, et Lääs astus mitu sammu Venemaa poole. Tehti mitmeid jõupingutusi nende kaasamiseks ja pakuti globaalsete probleemidega tegelemiseks tähtsamaid positsioone.“

Ent venelased ei näinud selles Paveli sõnul mingit väärtust. „Nemad ei usu mõlemale poolele kasulikku strateegiat. Nemad mõistavad kas kaotust või võitu.“

Pavel meenutab, et pakkus ainult Ukrainale keskendumise asemel välja arutelu üldise julgeolekuolukorra üle Mustast merest Põhjamereni, sealhulgas õppuste, sõjalise kohaloleku üle piiridel, uute relvade üle jne. „Kuid venelased ei tahtnud seda arutelu pidada. Nad lihtsalt väitsid, et Lääs lähendab Ukrainat NATOle ja see olevat järjekordne näide Lääne reetlikkusest.“

Samas tunnistab Pavel, et NATO alahindas Putini valmidust kasutada oma eesmärkide saavutamiseks toorest jõudu. Tegemist on illusiooniga, mida Lääs endale enam lubada ei tohi. „Venelased on sageli väga otsekohesed,“ hoiatab ta. „Kui Putin räägib vene maailmast, siis ei võetud teda tõsiselt. Aga tema mõtles seda väga tõsiselt.“

Allikas: Politico