23.01.2023
Tšehhi armee.
Eesti ühiskonnas pole kunagi riigi ees seisvaid probleeme selgeks räägitud ja seetõttu tekitavad mõnedki uudised kohe paanikat. Just Reformierakond on levitanud seisukohta, et NATO raames ei tohi isegi kahtlusi olla, kõik peavad kõike pimesi uskuma.
BNS vahendab: “Tšehhi presidendikandidaat Andrej Babiš ütles pühapäeval televäitluses, et ei saadaks sõdureid Poolat ega Baltimaid aitama, kui neid riike rünnatakse, kuid korrigeeris hiljem sotsiaalmeedias oma avaldust, vahendas portaal Unian Tšehhi meediat.
Avaldus tekitas palju küsimusi, kuna Tšehhi Vabariik on NATO liige ja kohustatud seega järgima alliansi harta artiklit 5, mille kohaselt rünnakut ühe NATO riigi vastu käsitletakse rünnakuna kõigi selle liikmete vastu.”
Tegelikult pole Tšehhi presidendikandidaadi avalduses midagi kummalist – me kipume unustama, et iga riigi armee peab kaitsma ennekõike oma territooriumi. Kui Venemaa ründab Balti riike, tähendab see suuremõõdulist Vene-NATO sõda, kõik Ida-Euroopa maad on kohe rindejoonel ning neil ilmselt ei tekigi võimalust oma vägesid kusagile mujale saata. Seda enam, et Tšehhi armee pole väga suur.
On küll kummaline, et Babiš välistab sõdurite saatmise Poolasse, kuid et neid Baltikumi ei saadeta, peaks olema arusaadav – Tšehhi on nii Valgevenele kui Venemaa Kaliningradi oblastile nii lähedal, et peaks suure sõja korral keskenduma oma maale. Eesti ju ei saadaks samuti oma sõdureid Lätti või Soome (kui too peaks saama alliansi liikmeks). Kui Poola on ametis kallaletungi tagasilöömisega Kaliningradi oblastist ja Valgevenest, siis ilmselt ei maksa Eestisse oodata ka Poola maavägesid. Küll aga võivad need riigid toetada olukordi oma lennuväega.
NATO artikli 5 raames tasub ka Eestil oodata appi liitlasi kaugemalt, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Belgiast, Hispaaniast, keda maismaalahingud kohe ei taba, aga need riigid, millel on piir Venemaaga või asetseb see ligidal, keskenduvad ilmselt oma maa kaitsmisele. Seega pole mõtet Tšehhi valimispropagandast paanikasse sattuda.
Eestis aga võiks sellistes küsimustes olla rohkem ühiskondlikku diskussiooni. Eriti just sõjaliste olukordade osas: kui peaks tulema suurem Vene-NATO sõda, siis võib 5. artikkel takerduda ka seetõttu, et NATO panustab oma jõududega ennekõike kohta, kus on kõige suurem läbimurdeoht, mistõttu sõjaline otsus ei pruugi kattuda poliitiliste otsustega.
Sõja korral ei tule Eestisse kõigi 30 NATO riigi väed, vaid ikka need, kellel on võimsusi anda lööke ka väljaspool oma territooriumi.
Uued Uudised