17.03.2021
President Recep Tayyip Erdogani juhitav Türgi pole riik, mis sobiks Euroopasse. (Foto: Scanpix)
Türgi on asunud uuesti Euroopa Liitu santažeerima, nõudes muuhulgas türklastele viisavabadust – see ujutaks Euroopa kohe nendega üle, ja ilmselt ka muude migrantidega.
Euroopa Liit peaks uuendama Türgiga sõlmitud kokkulepet, mis peatas viie aasta eest rändetulva, ütles kolmapäeval Türgi asevälisminister Faruk Kaymakcı.
Tema sõnul on 2016. aasta märtsis Euroopa Komisjoniga allkirjastatud kokkulepe rohkem kui lihtsalt rändelepe, ja EL peaks täitma kõiki selle üheksat punkti.
Türgi sai Brüsselilt kuus miljardit eurot lubaduse eest anda peavarju nüüdseks umbes nelja miljonini ulatuvale migrantide hulgale, kellest 3,7 miljonit on Süüria sõjapõgenikud.
EL andis Ankarale lubaduse täiustada poolte koostöös olemasolevat tolliliitu ja sillutada teed Türgi EL-i liikmesusele. Türgi soovib õigust viisata EL-i riikidesse reisida ja poolte regulaarsete tippkohtumiste jätkumist.
“Meie arvates on 18. märtsi avalduse uuendamine hädavajalik ja kõigi poolte huvides,” ütles Kaymakcı AFP küsimistele vastates. Aga kokkulepe ei piirdu migratsiooniga, lisas ta. “Selles mõttes tuleb see täielikult üle vaadata.”
EL-i liidrid arutavad märtsi lõpus Türgile sanktsioonide kehtestamist Küprose lähistel toimuvate puurimistööde ning maagaasiuuringute eest vetes, mida peab enda omaks Kreeka.
Kaymakcı sõnul võiks Brüssel selle asemel ilmutada paindlikkust ja mõistmist ning teha Türgiga koostööd Lähis-Ida konfliktide inimkaotuste vähendamiseks. Tema sõnul tuleb praegu Türki palju inimesi ka Aasiast ja Aafrikast.
“Ilma meie pingutusteta oleks nüüdseks jõudnud EL-i riikidesse üle kolme miljoni inimese,” ütles Türgi asevälisminister. “Need arvud näitavad selgelt Türgi koorma suurust.”
Tema sõnul ei ole Brüssel täitnud lubadust parandada koostöös Ankaraga humanitaarolukorda Türgi-Süüria piiril. “Ja tegemist ei ole kaugeltki ainult Süüria kriisiga,” lisas Kaymakcı.
“Me asume rändeteel. Nii kaua kui lähteriikides jätkuvad sõjad, konfliktid ning ühiskondlik ja majanduslik ebastabiilsus, ei lõppe ka rändekriis.”
Erdogan kasutab Türgis olevaid migrante väljapressimisteks ja EL on sageli talle ka järele andnud, kuid sellist poliitikat ei tohi aktsepteerida. Enne koroonakriisi korraldas Türgi migrantide abiga otseseid provokatsioone Kreeka piiril.
Euroopa Liit on tegelikult juba sisuliselt välistanud Türgi liitumise, sest sellel riigil on tohutult probleeme inimõiguste, demokraatia hoidmise, sõjalise agressiivsuse, poliitilise sõnapidamatuse, põhjendamatu pretensioonikuse ja palju muuga. Erdogani valitsedes on just Türgi pidevalt ja järjekindlalt eemaldunud tõelistest euroopalikest ja ka paljudest liberaalsetest väärtustest.
Võib vaid ette kujutada, kuidas Euroopa viisavabaduse korral türklasi täis valgub – Eestil on see kogemus ukrainlastega. Lisaks tähendavad suured türgi kogukonnad Euroopa riikides Türgi riigi siseprobleemide kandumist Euroopa tänavatele.
Euroopa Liidul tuleb Türgiga ilmselt rändelepet uuendada, kuid mingil juhul ei tohi sellega kaasneda põhjendamatud järeleandmised väljapressivale Erdogani režiimile. (AFP-BNS-UU)
Türgi ebademokraatlikkust kinnitab ka AFP uudis:
Türgi prokurör pöördus kolmapäeval riigi põhiseaduskohtu poole taotlusega keelustada kurdimeelne Rahvaste Demokraatlik Partei (HDP), millel on suuruselt kolmas esindus Türgi parlamendis, kinnitas ajakirjandus.
Prokurör Bekir Şahin pöördus kõrgeima kohtu poole, põhjendades seda sellega, et HDP parlamendiliikmed püüavad “riigi ja rahva ühtsust lõhkuda”, vahendas riiklik uudisteagentuur Anadolu.