Ukraina hoiatas Lätit: peate elama mõttega, et sõda tuleb. Sama mõttega peaks harjuma ka Eesti

Maailm,
- Updated
©Scanpix
Ajal, mil Eesti sõdurid peaksid ukrainlaste kombel juba positsioonidel olema, lükkas Reformierakond keskmaa õhutõrje rahastamise tulevikku. Pilt on illustratiivne.

Kuigi Eestis oli šokk Venemaa agressioonist Ukraina vastu tugev, on riiki nüüdseks taas mingi loidus tabanud, Reformierakond lükkab keskmaa õhutõrje rahastamist aina edasi ja välisluure juht hakkab metsameheks – aga ukrainlased soovitavad Balti riikidel sõjaks valmis olla, sest see ei jäävat tulemata.

BNS vahendab: Läti residendid peaksid hakkama elama mõttega, et sõda tuleb, ning vaid sel juhul on võimalik hakata ette valmistama ülimalt professionaalset ja võimekat relvajõudu, ütles Ukraina presidendikantselei nõunik Oleksi Arestovõtš usutluses Läti kaitseministeeriumi parlamendisekretärile Baiba Bļodniecele.

Tema sõnul on nüüd Ukraina valitsus ja relvajõud valmis jagama oma kogemust, mida Läti peaks tegema ja kuidas agressorile vastu panna, eesmärgiga ära hoida võimalik rünnak võimalikult väheste kaotustega. “Läti peaks lõpuks mõistma – sõda tuleb,” ütles ta.

Tema sõnul on suurim viga nii poliitikas, riigihalduses kui sõjalises plaanis eeldada, et sõda ei tule. Selle asemel peaksid võimud olema teadlikud, et sõda tuleb ja kõik otsused peaksid olema langetatud sellest lähtepunktist. Arestovõtš märkis, et see on mõttetera, mida kõik Venemaa naabrid peaksid kuklas hoidma.

Demokraatia ja inimõigused peaksid olema peamine element, mis hõlmab riike, ent samamoodi peaks olema karm suhtumine neisse, kes ei ole lojaalsed riigile ning võivad vaenlasega koostööd teha.

Arestovõtš märkis, et juhul, kui Venemaa peaks ründama Lätit, siis peamised sihtmärgid oleksid lennuväljad, sadamad, raudteejaamad. Ta lisas, et Venemaa armee varustussüsteem on äärmiselt nõrk ja kui seda tehtaks vaid maismaad pidi, oleks see isegi veelgi nõrgem.

“Pidage meeles, te ei pea võitma Venemaa armeed otseselt. Te peate peatama nende liikumise tõhusalt, selleks, et võita aega NATO väe ja selle operatsioonide alustamiseks. Isegi juba praegu Lätis paiknev üksus vajaks umbes kolme päeva, et positsioonidele asuda,” ütles ta.

Nõunik meenutas, et Ukrainal oli ees olemas juba kaheksa aasta pikkune lahingukogemus Vene agressoriga, seetõttu ei tulnud šokk Ukraina elanikele sedavõrd suure üllatusena. Samal ajal aga Lätil sellist kogemust ei ole ning psühholoogiline reaktsioon agressioonile võib olla märksa karmim.

“Mida tuleks teha? Te peate vastu pidama esimesed kolm päeva. Mida peaks tõestama nendel kolmel päeval? Esiteks, et Vene armee ei tohi jõuda teie läänepiirini. Teiseks, et te suudate alistada ja tappa vaenlast. See aitab armee moraalile kaasa. Kolmandaks, te peate näitama venelastele, kes võitlevad Läti eest,” sõnas Arestovõtš.

Reformierakond teeb praegu riburada vigu, mis võivad valusalt kätte maksta. Soovimatusest kaitsevõimekust tõsta pole mõtet rääkidagi. Lisaks aga lastakse riik täis kõikvõimalikke migrante, kes ka kinnistatakse siia, kuid kes ei hakka kohe kindlasti selle maa eest võitlema (aafriklased) või on otseselt viienda kolonni materjaliks (venelased), samas aga vaenatakse rahvusmeelseid eestlasi, kes alati vastupanu keskmes, sest neil on ainsana midagi kaotada.

Kaitsetahet nõrgendab ka Reformierakonna algatatud rahva vaesestamine hinnatõusude läbi – oma kodudes külmetavate ja hiigelarveid maksvate inimeste soov sellise riigi eest surema minna kindlasti väheneb.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused