Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Üle-euroopaliselt saavad kohti juurde paremparteid

-
10.06.2024
Euroopa suurimad võitjad: Jordan Bardella ja Marine Le Pen Prantsuse Rahvuskogust.
© Scanpix

Euroopa Parlamendi valimiste esialgsed tulemused näitavad edu parempoolsetele parteidele ning kohtade kaotust vasakpoolsetele ja liberaalsetele erakondadele.

Euroopa Liidu 27 liikmesriigi tulemusi koondava veebilehe ülevaate kohaselt oli pisut pärast südaööd, kui andmed olid laekunud 26 riigist, Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni kuuluvad erakonnad 191 kohta, mida on 15 võrra rohkem kui töö lõpetanud 2019. aastal valitud koosseisus. Eestist kuulub EPP saadikurühma Erakond Isamaa.

Suuruselt teise saadikurühma moodustaksid küll sotsiaaldemokraadid (S&D) 135 kohaga, kuid eelmises europarlamendi koosseisuga võrreldes kaotaksid nad neli kohta. Eestis on S&D liige Sotsiaaldemokraatlik Partei.

Suure kukkumise teeb oodatult liberaalseid parteisid ühendav Uueneva Euroopa (Renew Europe, RE) fraktsioon, mille eelmise koosseisu 102 kohast jääb küsitlustulemuste kohaselt järgi 83. Eestist on Renew liige Reformierakond.

EPP-st paremale paigutatav rahvuslik-konservatiivne Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon (ECR) suureneb eelmise koosseisu 69 kohalt esialgsetel andmetel 71-liikmeliseks.

Veelgi parempoolsemaks hinnatav fraktsioon Identiteet ja Demokraatia (ID), kuhu Eestist kuulub Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) peaks samuti kohti juurde võitma – eelmise koosseisu 49-liikmelisest fraktsioonist saab esialgsetel andmetel 57 saadikuga fraktsioon.

Suure kukkumise teevad läbi rohelised, mille eelmise koosseisu 72 kohast võib prognooside kohaselt järele jääda 53.

Väiksemaks jääb ka Euroopa Parlamendi Vasakpoolsete fraktsioon (GUE/NGL), mille 37 kohta kahaneb esialgsete andmete kohaselt 35-ni.

Fraktsioonilise kuuluvuseta saadikuid on esialgsete andmete kohaselt europarlamendi uues koosseisus 45 saadikut ning 50 saadikut on sellised, kes ei kuulu ühessegi ametist lahkuva parlamendikoosseisu fraktsiooni.

Euroopa Parlamendi pühapäeval selguvas koosseisus saab olema 720 saadikut, töö lõpetanud koosseisu oli 705 saadikut.

Tavapäraselt on Euroopa Parlamendis valitseva koalitsiooni moodustanud EPP, sotsiaaldemokraadid ja liberaalid.

Euroopa Parlamendi valimistel osales esialgsetel andmetel 51 protsenti hääleõiguslikest EL-i kodanikest, mis on pea sama kui viis aastat tagasi.

2019. aastal osales europarlamendi valimistel 50,66 protsenti valijatest.

Prantsusmaal võitis Le Peni Rahvuslik Liikumine

Prantsusmaa parempoolne Rahvuslik Liikumine, mille liider on Marine Le Pen, võitis Euroopa Parlamendi valimistel president Emmanuel Macroni erakonda mäekõrguselt, kogudes lävepakuküsitluste kohaselty 32 protsenti häältest Macroni liberaalse partei 15 protsendi vastu.

Kaotuse tõttu saatis Macron parlamendi laiali ja kuulutas välja erakorralised valimised.

Prantsusmaalt läheb Euroopa Parlamenti 81 saadikut.

Saksamaal võitis CDU, parempoolne AfD teine

Saksamaal võttis küsitluste kohaselt suurima häältesaagi opositsioonis olev paremtsentristlik Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) 30,2  protsendiga, kuid väga suure tõusu tegi Alternatiiv Saksamaale (AfD), mis suurendas oma toetust pea poole võrra, kogudes 16,2 protsenti häältest võrreldes 2019. aasta 11 protsendiga. Seda on rohkem kui ühelgi praeguse koalitsiooni erakonnal

Kantsler Olaf Scholzi sotsiaaldemokraadid (SPD) said 14 protsenti häältest, võrreldes eelmise korra 15,8 protsendiga.

Koalitsiooni kuuluv roheliste partei oli aga suurim kaotaja, kogudes küll 11,9 protsenti häältest, mis on aga 8,6 protsendipunkti vähem kui eelmine kord.

Kolmas koalitsioonipartner, majandusvabaduse eest seisev liberaalne erakond Vabad Demokraadid (FDP) sai viis protsenti häältest, eelmine kord said nad 5,4 protsenti.

Saksamaalt läheb Euroopa Parlamenti 96 saadikut.

Itaalias võitis peaminister Meloni partei Itaalia Vennad

Itaalias võitis eurovalimised peaminister Giorgia Meloni konservatiivne partei Itaalia Vennad, mis riikliku ringhäälingu RAI küsitluse kohaselt võitis 26-30 protsenti häältest.

Teiseks tuli vasaktsentristlik opositsiooniline Demokraatlik Partei (PD) 21-25 protsendi häältega.

Teine peamine opositsioonipartei, Viie Tähe Liikumine, sai 10–14 protsenti, samas kui kadunud Silvio Berlusconi asutatud Forza Italia, mis kuulub ka valitsusse, oli neljandal kohal 8,5–10,5 protsendiga, edestades potentsiaalselt oma kunagist liitlast, parempoolset Liigat, millele prognoositakse 8-10 protsenti häältest.

Itaalia Vennad said 2019. aasta eurovalimistel kõigest 6,4 protsenti häältest, kuid tegid 2022. aasta parlamendivalimistel suure tõusu, võites valimised 26 protsendiga.

Meloni valitseb Roomas koos paremtsentristliku Forza Italia ja Liigaga, esitledes seda eeskujuna järgmisele Euroopa Liidu juhtkonnale, kus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen võib oma teise ametiaja kindlustamiseks vajada ECR-i saadikurühma toetust, mille üheks keskseks jõuks on just Itaalia Vennad.

Itaaliast läheb Euroopa Parlamenti 76 saadikut.

Hispaania paremtiiva võit andis löögi sotsialistist peaministrile

Hispaanias võitis Euroopa Parlamendi valimistel esikoha paremtsentristlik Rahvapartei (PP), mis saab esialgsetel andmetel 22 kohta riigile eraldatud 61 mandaadist

Sellega ületasid nad peaminister Pedro Sancheze sotsialiste, kes said 20 kohta.

Kui loetud oli 99,7 protsenti häältest, oli kolmandal kohal saavutas parempoolne Vox kuue eurosaadikuga, saades parema tulemuse kui eelmise korra neli mandaati.

Kokku võitsid paremerakonnad peaaegu 50 protsenti häältest, vasakpoolsed aga 43 protsenti.

Poolas sai peaminister Tuski partei napi enamuse

Poolas saatis küsitlustulemuste kohaselt osaline edu peaminister Donald Tuski tsentristlik Kodanike Liitu (KO), mis kogus oma peamisest rivaalist, euroskeptilisest Seaduse ja Õigluse Parteist (PiS) märksa pisut rohkem hääli.

Uuringufirma IPSOS korraldatud küsitluse kohaselt kogus KO 38,2 protsenti häältest, edestades 33,9 protsenti saanud PiS-i. KO partnerid detsembris võimule saanud Euroopa-meelses koalitsioonivalitsuses, paremtsentristlikud Kolmas Tee ja Vasakpoolsed, said vastavalt 8,2 protsenti ja 6,6 protsenti. Parempoolne Konföderatsiooni partei kogus 11,9 protsenti.

Poolast läheb Euroopa Parlamenti 53 saadikut.

Ungaris võidab peaminister Orbani partei Fidesz

Ungari peaministri Viktor Orbani parempoolne Fideszi partei võitis Euroopa Parlamendi valimised 43,8 protsendiga, näitasid osalised tulemused. Teiseks jäi Peter Magyari juhitav opositsiooniline Tisza erakond 31 protsendiga.

Kui loetud oli 40 protsenti häältest, andis projektsioon Fideszile Euroopa Parlamendis 11 kohta ja Tiszale seitse kohta.

Ungarist läheb Euroopa Parlamenti 21 saadikut.

Austrias saatis suurim edu parempoolset Vabadusparteid

Austrias saatis lävepakuküsitluste kohaselt suurim edu parempoolset Vabaduspartei (FPÖ), millele anti 27 protsenti häältest. Kantsler Karl Nehammeri konservatiivne Rahvapartei sai 23,5 protsenti häältest ja opositsioonilised sotsiaaldemokraadid kogusid 23,0 protsenti.

Neile järgnesid rohelised ja liberaalne partei Neos, millele mõlemale prognoositi 10,5 protsenti häältest.

Austriast läheb Euroopa Parlamenti 20 saadikut.

Allikas: ERR

Andmed võivad veel muutuda.