07.05.2020
Austraalias suurimas linnas Sydneys on pandeemia liiklust tublisti hõrendanud. Pilt on illustratiivne.
Austraalias soovivad erinevate parteide poliitikud vähendada ühisel jõul migratsiooni, põhjuseks osaliselt ka koroonapandeemia. Poliitikute sõnul on riigi sõltuvus välistööjõust põhjustanud linnade ülerahvastumise ning tõstnud kinnisvarahinnad ebanormaalselt kõrgeks.
Selline sõnum teeb aga murelikuks paljud Austraalia tööandjad, kes on osavalt kasutanud ära praegust ajutise viisa süsteemi, vältinud kohalike töötajate palkamist ning ekspluateerinud inimesi, kelle viisastaatus ja turvalisus sõltuvad palgamaksjast.
Töölispartei esindaja ja parlamendiliige Kristina Keneally kirjutas hiljutises arvamusloos, et pärast koroonakriisi ei peaks Austraalia enam lubama paljudel migrantidel naasta. Ta kutsus eriti üles vähendama noorte, vähekvalifitseeritud ajutiste töötajate lubamist riiki ning investeerima rohkem kohalike väljaõppesse.
„Me peame tagama selle, et austraallasi koheldakse õiglaselt ja et tööturul on nemad eelisseisus,“ kirjutas Keneally Sun Heraldis ja Sunday Age’is. „Meie Covid-19 järgne majanduslik taastumine peab põhinema sellel, et Austraalia ei sõltu enam odavast ülemere tarnest ja ajutisest tööjõust, mis hoiab austraallastest töötajate palgad madalana ning võtab ära töö, mida ka austraallased teha suudaksid.“
Valitseva konservatiivse koalitsiooni liige Andrew Laming nõustub sellise arusaamaga täielikult. Tema sõnul on võimalik hakata migrante eelistama vastavalt nende oskustele ja ta leidis, et on aeg keskenduda kvantiteedi asemel kvaliteedile.
Praegune immigratsioonidebatt Austraalia parlamendis on tegelikult jätk juba enne koroonaviiruse levimist alanud arutelule. Juba jaanuaris oli suur osa austraallastest üha suurenevate kinnisvarahindade ja ülerahvastatud linnade tõttu veendumusel, et avatud uste immigratsioonipoliitika peab lõppema.
Austraalia riikliku ülikooli poolt hiljuti läbiviidud arvamusküsitluse kohaselt usub vaid 30,4% austraallastest, et riik vajab töötajaid juurde. 69,6% leiab seevastu, et Austraalia ei vaja enam inimesi juurde, mis on 2010. aastal läbiviidud uuringuga võrreldes väga suur tõus. Küsitluse kohaselt toetab suurem osa austraallastest küll kultuuride mitmekesisust, kuid ei soovi, et rahvaarvu kasv toimuks enamiku inimeste elukvaliteedi arvelt.
Austraalia praegune rahvaarvu kasv on kiireim mandri koloniseerimisest alates. Aastal 1981 elas Austraalias umbes 14,9 miljonit inimest, 2018. aasta juuniks oli see 25 miljonit.
Peaminister Scott Morrison ütles 2018. aastal, et kavatseb piirata Austraalia iga-aastast migratsiooni 30 000 inimese võrra, viidates elanike murele ülekoormatud linnade pärast. „Inimesed ütlevad: aitab, aitab, aitab,“ rääkis Morrison.
Allikas: Breitbart