Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Ungari parlamendivalimised 2022. Kas pisukesed puutumused ka Eestiga?   

-
03.04.2022
Ungaris on täna parlamendivalimised.
© Scanpix

Pühapäeval 3. aprillil lähevad meie keelehõimlased ungarlased endale jälle parlamenti valima. Vähem on ajakirjanduses olnud juttu, et koos valimistega toimub Ungaris ka rahvaküsitlus.

Küsimusi on 4:
Kas te toetate, et teie alaealisele lapsele korraldataks avalikes kasvatusasutustes, ilma lapsevanema nõusolekuta, seksuaalset orientatsiooni tutvustavaid üritusi?

Kas te toetate, et teie alaealisele lapsele populariseeritaks soovahetusoperatsioone?

Kas te toetate, et teie alaealisele lapsele näidataks ilma piiranguteta nende arengut mõjutavat seksuaalset meediasisu?

Kas te toetate, et teie alaealisele lapsele näidataks soovahetust tutvustavat meediasisu?

Rahvaküsitlus on mõeldud täitma n.ö. ülekinnitavat funktsiooni, sest vastav seadus ise, mis kaitseb perekonda ja laste õigusi, on juba varem vastu võetud. Viimasesse tegi Ungari parlament eelmise aasta juunis parandusi, mis samuti kiideti pea ühehäälselt heaks. Kuid kuna Brüsseli ametikandjad, Euroopa parlamendi ja eraldi mitme EL liikmesriigi poliitikud on seda seadust pikalt ja teravalt rünnanud, siis soovib Ungari selgesti näidata, et seadust – traditsioonilise perekonna ja laste, eriti alaealiste kaitsmist – ei poolda üksnes Fidesz, vaid valdav osa ungari rahvast.

Mõneti tuttavad teemad ju siingi mail. Paraku mäletame ka, et Eestis ei võimaldatudki 2020. aastal mehest, naisest ja lastest koosnevat traditsioonilist perekonda puudutavat rahvaküsitlust läbi viia. Selle vältimiseks ei pidanud teatud ringkonnad paljuks koguni Eesti toonane valitsus välja vahetada.

Seekordsetel üldvalimistel Ungaris paistab olevat veel teatud digitaalne puutumus Eestiga. Ungari ajakirjanduses on Eestit üldiselt ikka positiivses võtmes kajastatud. Viimatised uudised seoses valimistega Ungaris võiksid aga e-Eesti mainele varju heita.

Nimelt korraldas Ungari opositsioon neil nädalail konservatiivide meelest õige agressiivse SMSi-kampaania, mis sihiti vahetult ligi 2 miljoni valimisõigusliku ungarlase nutiseadmetesse. Nüüd tekitab Ungari avalikkuses kriitilisi küsimusi kampaania sihtrühma andmebaasi koostamise õiguspärasus.

Imestatakse, kuidas on väga paljude valijate isikuandmed jõudnud vasakopositsiooni kampaaniameistrite valdusesse. Kampaania poliitilisi SMS-e on saanud ka paljud Ungari valitsusametnikud, kes kindlasti ei ole oma isikuandmeid vasak-opositsioonilise nn vikerkaarebloki tegelastele jaganud.

Arvatakse, et kampaania andmebaas koostati isikuandmete õngitsemisega tegelevate firmade abil, mis kuuluvad endise peaministri (2009-2010) Gordon Bajnai toetajatele. Nende hulgas tõstetakse esile IT-firmat DatAdat, mis olevat tihedalt seotud ka Ameerika äärmuspahempoolsetega. Teema kohta on uudisteportaalis „Index” ilmunud sari artikleid. Arvatakse, et vasakpoolse opositsioonibloki ühine peaministrikandidaat Péter Márky-Zay võitiski opositsiooni eelvalimised tänu selle firma abile.

Usutakse, et Bajnai ringkond kasutas õngitsusfirmade asutamiseks varem julgeolekuasutuste eest vastutanud eksministri Ádám Ficsori oskusteavet. Veel olevat DatAdat seotud ringkondadega, kus tegeletakse ettevõtete tegelike omanike ja kasusaajate varjamisega tõenäoliselt Eestis registreeritud offshore firmade abil.

Eesti asjaomastele spetsialistidele võiks huvi pakkuda oletus, et isikuandmete õngitsemiseks asutatud IT-firmad olevat lihtsuse mõttes registreeritud Eestis, kuna Eestis, peale Venemaa ainsas e-hääletamist praktiseerivas riigis, olevat hõredam kontroll Euroopa Liidu 2016. a. isikuandmete kaitse üldmäärusest (lüh. ELIKÜM) ingl. k. General Data Protection Regulation (lüh. GDPR) kinnipidmise üle.

Nõnda olevat Ungaris kokkuõngitsetud isikuandmete suvaline käitlemine Eestis või Eesti kaudu otsekui lihtsam kui mujal. Tõsi, lisaks kahtlustatakse Ungari valijate digitaalsete isikuandmete lubamatul moel käitlejate registreerimiskohana ka Austriat.

“Indexi” kätte sattunud helisalvestustes arutavad eksminister Ficsor ja DatAdati teavitusdirektor Patrick Frank seda, kuidas Facebooki ja muude platvormide kasutajaid profileerida ning milliste meetodite abil potentsiaalsete valijate poliitilisi eelistusi vajalikus suunas muuta. Arvatakse, et DatAdat võiks kasutusele võtta massiliselt libaprofiile ja palgalisi kommentaatoreid teatud sisude populariseerimiseks.

Vaata lisaks SIIT

UU