15.05.2022
Ungari naftatöötlemistehaste tehnoloogia on mõeldud ainult teatud koostisega Vene naftale, mistõttu tuleb need kõigepealt ümber ehitada.
Ungari vastuseisu naftaembargo kehtestamisele on välis- ja Eesti meedias kirjeldatud kui Putini-meelsust, kuid tegelikult on selle taga reaalsus, et Euroopa südames asuval merepiirita Ungaril pole sel juhul lihtsalt ühel hetkel energiakandjaid üldse olemas.
Euroopa Liit loodab Venemaale kiirelt naftaembargo kehtestada, kuid Ungari nõutavad kallid garantiid ähvardavad plaani nurjata, kirjutab Lääne meedia. Plaanile seisavad vastu Ungari ja mitu selle naaberriiki, mille rafineerimistehased Vene toornaftast suurel määral sõltuvad.
Ungari majandus on avatud, sinna on tehtud väga suuri investeeringuid ja riik kardab, et kui energiakandjad kiirelt ära võtta, siis kukub majandus lihtsalt kokku. Riigi olukorra teeb raskemaks seegi, et Brüssel hoiab kinni Ungari osa pandeemia taasterahastusest, mistõttu pole madjaritel sedagi raha, mis on teistel.
Merepiirita Ungari sõltub pea saja protsendi ulatuses Vene naftast, mida tarnitakse torujuhtme kaudu rafineerimistehasesse, mis on kalibreeritud Vene toornafta töötlemisele.
Budapest nõuab naftaembargost vähemalt neljaaastast erandit ja 800 miljonit eurot, et oma rafineerimistehas ümber ehitada ja laiendada torujuhet, mis jõuab riiki Horvaatiast.
Euroopa diplomaadid ütlesid AFP-le, et sarnaste nõudmistega on Ungari taha koondunud ka Slovakkia, Tšehhi, Bulgaaria ja Horvaatia.
Pikka aega lootis Ungari energiakandjate osas Rumeenia gaasimaardlatele, kuid see projekt pole sisuliselt käivitunud. Lähim LNG-sadam asub Horvaatias Krki saarel.
Oma roll Ungari vastuseisus on ka peaminister Viktor Orbani poliitikal, kus oma rahvale kahjulikke otsuseid ei tehta, ükspuha millised poleks ka välistegurid.
Ungari vastne president Katalin Novák ütles, et Ungari “on valmis ohverdama rahu nimel ega takista meie liitlaste abiandmist, kuid me ei nõustu otsustega, mis nõuavad ungarlastelt rohkem ohvreid kui kahju, mida need (otsused) tekitavad Vene agressorile”.
Brüsseli kavandatud embargo kohaselt lõpetaks enamik liikmesriike Vene toornafta importimise käesoleva aasta lõpuks ja rafineeritud kütuste impordi järgmise aasta lõpuks. Ungarile, Tšehhile ja Slovakkiale on pakutud kaheaastast erandit, kuid Ungarit ei ole see rahuldanud.
Euroopa Liit on kehtestanud Venemaa majanduse ja Vladimir Putini siseringi vastu alates Ukraina invasiooni algusest juba viis sanktsioonipaketti. Kuues sanktsioonilaine laiendaks sanktsioonialuste isikute nimekirja ja tabaks ka osa Vene meediaväljaandeid, kuid veelgi olulisem on plaan keelata Vene toornafta import.
Euroopa Komisjon on ettepaneku mustandi juba koostanud, kuid see vajab 27 liikmesriigi ühehäälset heakskiitu.
Ungari välisminister Péter Szijjártó ütles läinud nädalal Hispaania lehele El País, et Budapestil on EK presidendi Ursula von der Leyeni ettepanekuga “probleem”. “Me ei saa sellega nõustuda, kui ta meile lahendust ei paku,” ütles ta.
“Kui see pakett võetakse vastu ilma naftaembargota, võiks (Vene) president (Vladimir) Putin minu arvates rõõmustada, sest see oleks esimene kord, kus Euroopa Liidu ühtsus laguneb ühe liikmesriigi – Ungari – positsiooni tõttu,” hoiatas Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.
Tegelikult pingutab Kuleba üle – Euroopa Liidu ühtsus on erinevates küsimustes sageli lagunenud. Õigemini, seda pole eriti olnudki, muidu ei ahistaks Brüssel pidevalt Poolat ja Ungarit. (BNS-UU)