Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

USA demokraadid kavatsevad järgmistele valimistele vastu minna „puruvanakeste“ juhtimisel

-
14.11.2022
Demokraatide “puruvanakesed” Joe Biden ja Nancy Pelosi.
© Scanpix

Ameerika Ühendriikide vahevalimiste lõplikud tulemused ei ole veel kinnitatud, kuid on selge, et demokraatidel läks oodatust tunduvalt paremini. Demokraadid võitsid senati valimised Pennsylvanias ja kui neil õnnestub võita ka Georgias (kus toimuvad kordusvalimised), saavutavad nad senatis enamuse. Ning isegi kui nad Georgias kaotavad, ja senati kohtade arv jääb vabariiklastega võrdseks, on neil asepresidendi näol üks lisahääl. Esindajatekojas saavutavad vabariiklased siiski ilmselt enamuse, kuid see saab paraku olema napp enamus.

Sellest hoolimata võib tuua valimiste põhjal välja kaks positiivset suunda vabariiklaste jaoks, kirjutab poliitanalüütik James J. Pinkerton portaalis Breitbart News.

Esiteks, vähenenud entusiasm demokraatide leeris. 2020. aasta presidendivalimistel kogus Joe Biden väidetavalt enam kui seitse miljonit häält rohkem kui Donald Trump. 2022. aasta vahevalimistel kogusid vabariiklaste kandidaadid (13. novembri seisuga) 52 142 213 häält, demokraatide kandidaadid aga 47 127 174 häält. Vahe on viis miljonit häält demokraatide kahjuks. 2020. aastaga võrreldes tähendab see aga lausa miinus 12 miljonit häält.

Üldjuhul on valimisaktiivsuse langus vahevalimistel tavapärane. U.S. Election Projects andmete järgi on viimase viiekümne aasta jooksul vähenenud valimisaktiivsus vahevalimistel alati umbes kolmandiku võrra. Ent 2022. aasta vahevalimistel vähenes demokraatide leeri aktiivsus 2020. aastaga võrreldes 42%, vabariiklaste puhul aga ainult 29%. (Võttes arvesse vabariiklaste valijate nii palju suuremat valimisaktiivsust, tekib paratamatult küsimus, kuidas neil siis ikkagi nii halvasti läks …)

Teiseks vabariiklaste kasuks töötavaks teguriks on demokraatide liigne enesekindlus. 9. novembril, päev pärast vahevalimisi, küsis üks ajakirjanik Joe Bidenilt: „Mida te plaanite teha järgmise kahe aasta jooksul teisiti?“ President naeratas ja vastas: „Mitte midagi, sest inimesed alles hakkavad nägema, mida me teeme. Mida rohkem nad näevad, seda rohkem meid toetatakse.“ Seda ütleb president, kelle toetus on keskmiselt 41,5%, ja see toetus ei ole tõusnud üle 50% 2021. aasta augustist saadik. Kõigest hoolimata on ta veendunud, et kõik on kõige paremas korras. Tuleb lihtsalt jätkata täpselt nii nagu seni.

Tõepoolest, 13. novembril ütles ka esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, et Joe Biden peaks 2024. aastal kindlasti uuesti kandideerima. 82-aastane Nancy Pelosi jääb ilmselt ilma spiikeri kohast – juhul kui vabariiklased saavutavad esindajatekojas enamuse –, kuid suure tõenäosusega jätkab ta esindajatekotta valitud demokraatide juhina. Vähemalt nii kinnitas ta 13. novembril.

Pelosi on juhtinud demokraate esindajatekojas 2003. aastast alates, ent viimastel aastatel on nooremad kolleegid hakanud tema lõputu ametiaja osas veidi rahutuks muutuma. 2018. aastal andis Pelosi kolleegide survel lubaduse, et jätkab esimehena veel vaid kaks ametiaega. Nüüd on need kaks ametiaega möödas, seega selgub peagi, kas Pelosi peab oma lubadust. Aga isegi kui 82-aastane Pelosi juhi kohalt taandub, on kaks järgmist kõrgel kohal olevat demokraati, Steny Hoyer ja Jim Clyburn, samuti vanuselt üle 80. Ning ka Joe Biden saab 20. novembril 80. aastaseks.

Liigne enesekindlus ähmastab inimese analüüsivõimet. Ühe võidu järel eeldatakse, et ka edaspidi järgnevad ainult võidud. Kas sisenevad demokraadid 2024. aasta presidendivalimiste võitlusesse tõesti ainult üksteist rahulolevalt seljale patsutavatest 80-aastastest koosneva meeskonnaga? Kui nii, siis tuleb see vaid kasuks vabariiklastele, kelle valijad on entusiastlikumalt meelestatud ja kelle kandidaadidki on nooremad.

Allikas: Breitbart News